MARKO VINNI, EINAR MUST, Luua metsanduskool
Kas nüüd tehakse ka soolakute rajamisest teadus? Pahameeletormiks pole põhjust. Soovime vaid, et kõik jahimehed jõuaksid elusalt ja tervelt metsast koju oma perede juurde.
Metsatöödel on kõige tähtsam enda ja teiste ohutus ja turvalisus. Nii ka soolakute rajamisel. Pole teada ühtegi juhtumit, kui seda oleks tehtud käsisaega. Tehissoolakute puhul pole ohutus võib-olla tõesti kõige tähtsam. Kuid looduses, lõigates puutüvest soolakut, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mitmele aspektile.
Asukoht
Põdrad külastavad pärast soolaku kadumist veel aastaid kohta, kus see kunagi asus. Isegi vasikatele jääb meelde: kui põdralehm viis nad kunagi sinna, siis järelikult on tegu olulise paigaga. Et mitte meelitada põtru sinna, kus tulevikus on reaalne metsakahjustuste tekkimise oht, tuleks soolak planeerida paika, kus lähema kümne aasta jooksul metsa ei raiuta või kus soolaku kõrval on latiealine lehtpuupuistu, mis on kahjustuse ohust välja kasvanud või siis on kõrval põdrale toiduks kõlbmatu metsakultuur.
Soolaku kavandamisel tuleb leppida kokku maaomanikuga (kui seda just ei rajata oma kinnistule). Keegi ei taha, et eraomandis oleval maal toimetaks mõni võõras. Ka mets kuulub üldjuhul kellelegi.
Kogu Eesti metsamaast kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) umbes pool. Seega asuvad väga paljud jahimaad RMK majandatavates tsoonides. RMK on asutus, kus kehtivad väga kindlad regulatsioonid ja piirangud. Metsamajandus on selle organisatsiooni üks prioriteete ja seepärast pööratakse ka ulukikahjustustele suurt tähelepanu. Vältimaks ulukikahjustusi ja vastuolu seaduste ning hea tava normidega on jahimeestel kõigi rajatiste puhul, nagu soolakud, (maaga püsivalt ühendatud) jahikantslid, söödaplatsid vms, kohustus leppida nende rajamine RMK-ga kokku. RMK-l on kõikide raiesse minevate eraldiste planeering laias laastus ette teada kolm aastat, väga täpne prognoos on ette teada umbes pooleks aastaks. Ühe soolaku eluiga on umbes kümme aastat. Kui soolaku koht kavandatakse koos piirkondliku metsaülemaga, siis saab teavet ja nõu (metsa koosseisu, kultuuride ja võimalike raiete kohta) piisavalt. Samuti saab teada vanade soolakute kohta, mis tuleks likvideerida juhul, kui eraldis raiutakse lähemal kolmel aastal. Raiesse minevate eraldistega tuleb olla tähelepanelik, kui tegemist on männiga uueneva kultuuriga. Samuti näeb hea tava ette, et teada tuleb anda puude langetamise kavatsusest soolaku tarvis. Mõne puu langetamiseks saab alati loa, samas reguleerib metsaseadus sedagi tegevust. Praegu ei reguleeri seadus, kui kaugel või lähedal peab asuma või võiks asuda soolak männikultuurist. See jääb jahimeeste ja metskonna töötajate kõhutunde küsimuseks.
Aeg
Kindlasti tuleks vältida soolakute rajamist kevadel, kui puudel hakkavad mahlad jooksma ja algab kasvuaeg. Kevadel tehtud soolakutel sulab soolakivi väga kiiresti ära. Kõige parem aeg on sügis, kui puud jäävad puhkefaasi. See on ka parim aeg langetada põtrade toidulauale elus puid. Puhkefaasis puu eritab teatud lõhna, mis põtru ligi meelitab. Sobib ka talv, kuigi siis võivad ilmastikutingimused raskendada soolakupuude langetamist. Tugev tuul, jää, lumi jne – kõik need mängivad puu langetamisel oma osa.
Soolakupuu langetamine
Kui asjaolud klapivad, asukoht on ideaalne ja soolakupuu on välja valitud, siis võibki alustada. Tähelepanu peab pöörama mitmele asjaolule. Ideaaltingimustes võiks soolaku teha haavast, kui aga ideaalset haaba pole, võib kasutada ka kaske. Tuleks valida selline puu, mis on juba mehaaniliselt või looduslikult vigastatud, asub ebasobivas kohas või asub just sobivas kohas – on lihtne langetada.
Ideaalse soolakupuu jämedus jääb vahemikku 20–30 cm (kännu diameeter). Peenemat puud pole mõttekas kasutada, sest see süüakse paari aastaga ära. Peab arvestama, et lisaks põtradele kasutavad soolakut metssead ja paljud teised loomad. Jämedama diameetriga puid on jälle ohtlikum langetada. Jämedamad haavad võivad olla seest õõnsad, suurematel puudel on võimsamad oksad, mis mõjutavad puu langemise suunda. Samuti peab arvestama, et vanadel haabadel on tüved korbastunud, mis põtradele eriti ei maitse. Seda peab silmas pidama ka eluspuude langetamisel põtradele söödaks. Kui soolakupuu tehakse kasest, võiks põtrade ligimeelitamiseks langetada sinna kõrvale mõne haava. Kui haavatüvel on silmaga näha õõnsusi või tüve peal sellist seent nagu haavataelik, siis suure tõenäosusega on puu seest õõnes ja seda pole mõtet kasutada.
Turvavarustus
Turvavarustuse kasutamine mootorsaega töötamisel on ilmtingimata vajalik. Pole vahet, kas langetada üks puu või lõigata koduaias kaks notti küttepuid. Oht ei hüüa tulles ja kaitset pole kunagi ülearu. Paljud ütlevad, et ei hakka paari puu lõikamiseks ostma üüratult kallist turvavarustust. Siia sobib ainult üks vastus: “Kallis on siis, kui kaks kätt on ümber naisterahva!” Kui peaks juhtuma halvim, siis polegi enam, millega ümbert kinni võtta. Alati ei pea ju turvavarustust kahe puu pärast ostma, on võimalik ka laenata. Kindlasti on paljudes seltsides jahimehi, kes on ka metsamehed. Võib paluda neil see puu langetada või laenata neilt turvavarustust.
Muide, Saksamaal nõutakse, et kõik metsamehed peavad olema ka jahimehed. Nad ei pea küll metsas loomi küttima (näiteks kui usk või maailmavaade ei luba), kuid jahitunnistus peab olema neil kõigil. Metsamees peab peale metsanduse tundma ka jahindust ning metsades elavaid loomi.
Turvavarustus koosneb kiivrist, pükstest ja saabastest. Kiiver kaitseb valesti langeva puu või pudenevate puuokste, samuti tagasipõrkava sae eest. Ilmtingimata tuleb kasutada ka lisavarustust: kõrvaklappe ja sirmi, mis kaitsevad kõrvu ja silmi. Isegi väike puukiud, mis saagides silma lendab, võib tekitada suure vigastuse. Püksid ja saapad kaitsevad, et pöörlev kett ei tungiks rumala kokkusattumuse tõttu kehasse. Kasutada võiks ka spetsiaalseid kindaid. Tavaliste kinnaste puhul tuleb jälgida, et need ei oleks libedad.
Enne mootorsae käivitamist võiks tööriista üle vaadata. “Poolpiduse” saega pole mõtet alustadagi. Samuti tuleks eelnevalt veenduda, et kett on terav ning vajalik kogus kütet olemas. Kellelegi pole vaja sattuda olukorda, kus poole töö peal selgub, et saeküte on otsas.
Kui puu on välja valitud, siis valitakse sektor, kuhu see langetada. Ees ei tohi olla teisi puid ega tehnilisi rajatisi (elektriliine jms). Langev tüvi ei tohi langeda teistele puudele. Rippes puu on ohtlik kõigile metsas liikuvatele inimestele ning loomulikult loomadele.
Langetussälk ja pideriba
Langetamisel peab jälgima, et maapind oleks võimalikult tasane. Pole vaja kuhugi turnida, see pole ohutu. Saega tehakse puule lõiked kindlalt tasapinnalt. Soolaku kõrgus võiks jääda 1,3–1,5 meetri vahele, oleneb lõikaja enda pikkusest. Soolak peaks olema nii kõrge, et metssead ei ulatuks lakukivini.
Mootorsaega lõigates peavad küünarnukid olema vastu keha. Kõik teised lõikamisasendid on valed. Kunagi ei tohi kasutada mootorsae ketti puuga kontaktis olles selle kõige ohtlikuma sektoriga (vaata pilti). See on sektor, kus võib suure tõenäosusega tekkida sae tagasilöök. Kui kätes pole piisavalt jõudu, siis kõige hullema stsenaariumi korral võib pöörlev saekett vigastada saagija pead. Oht on kõige väiksem, kasutades mootorsae ketti risti puuga.
Kui tavapraktikas tehakse esimene lõige nurga alt ülemisse sektorisse ja seejärel tehakse alumine ristilõige, siis soolaku tegemisel tuleks kasutada esimese lõikena ristilõiget. Sellega saab puu langemise suunda valida ja puud suunata. Edasi tuleb teha alumine nurgalõige ja viia sellega langetussälgu nurgad kokku. Täpsuse saab paika, kui teha esimene lõige sirgelt. Seejärel on alt nurka lihtsam lõigata. Langetussälgu nurk peaks jääma vahemikku 45–55 kraadi ning langetussälgu sügavus peab olema 1/4–1/5 kännu diameetrist. Nüüd tuleb puul läbi lõigata tagumine sektor, kuid nii, et puule jääb pideriba. Peamised tegurid, millega saab puu langemist mõjutada, on langetussälk ja pideriba. Nii saab vältida olukorda, et puu langeb sinna, kuhu ise tahab. Pideriba peab olema 1/10 puu läbimõõdust. Nende võtetega välditakse, et puu langeb tagasi või libiseb tüükast maha. Alati tuleb lõigata langetussälk puu sellesse otsa, kuhu on valitud langetuskoridor. Keelatud on langetada tüve, saagides puu täielikult läbi, kasutamata ühtegi eelmainitud võtet.
On vana tõde, et kõik, mis jõutakse metsa kaasa võtta, jõutakse ka koju tagasi viia. Soolakivi jääb muidugi loomadele. Kogu muu sodi võiks aga koju jääda. Head jahimehed, ärge kasutage soolakivi hoidmiseks raudtorusid, naelu ega muid metallvahendeid, vaid voolige langetatud tüvele pulk! Ilus vaadata ja sobib loodusega kokku.
Kui soolak on valmis ja soolakivi paigaldatud, võiks langetada põtradele mõne haava, et soolak kiiremini üles leitaks. Võib kasutada ka aniisilõhnalist soodapastat, mis meelitab põtru ligi. Pildil oleva soolaku tegemiseks kulus kõige rohkem kümme minutit.
Ohutut katsetamist!
Artikli autorid töötavad Luua metsanduskoolis ning on alati nõus andma nõu või korraldama õppepäevi jahimeestele.
RMK kommentaari andis RMK Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda.
