Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE peaassambleel valiti uueks presidendiks Michl Ebner, kes on jahimees 1970. aastast. Poliitikuna on ta olnud neli ametiaega Itaalia parlamendi liige (1979–1994) ning kolm ametiaega Euroopa Parlamendi (EP) liige (1994–2009).
Mida tähendab teile esindada seitset miljonit jahimeest?
Jahindus on juba 45 aastat olnud mu kirg ja rõõm. Soovin, et mu lastel oleks võimalus kogeda loodust samamoodi, nagu mina olen kogenud. FACE presidendina tunnen suurt vastutust, et järeltulevad põlved saaksid jahipidamist nautida nii nagu nende isad.
Leian, et iga jahimees peaks tundma kohustust panustada jahinduse tutvustamisse: eraisiku, jahindusorganisatsiooni liikme või vabatahtlikuna tuleks harida teisi inimesi jahinduse positiivsete väärtuste propageerimisel. Europarlamendi liikme 15-aastase ja jahinduse töörühma presidendi kümneaastase kogemusega olen mõistnud, et soovides jahinduse säilimist praegusel kujul peame olema peale kohaliku ja riikliku tasandi aktiivsed ka Brüsselis, kus on vaja tugevat ning tõhusat esindust. Ma tunnen vajadust kaitsta jahindust kui positiivset nähtust, sest lõhe linna- ja maainimeste vahel suureneb, jahimeeste maine meedias halveneb ja äärmuslikud loomaõiguslased töötavad järjest jõulisemalt jahimeestele vastu.
Euroopa Parlamendi liikmena kuulsin ma Euroopa jahimeeste muresid. Koos jahinduse töörühmaga ja ka väljaspool EP-d sain poliitika kujundamist otseselt mõjutada. Mul on äärmiselt hea meel jätkata sama missiooni FACE presidendina. Ametikoht on teine, aga eesmärk on sama! Seitsme miljoni jahimehe toetus motiveerib mind otsustavalt tegutsema.
Kuidas ja miks otsustasite sellele ametikohale kandideerida?
Alates 2009. aastast olen olnud FACE auliige. Pärast poliitkarjääri lõpetamist jäin FACE teemadega tihedalt seotuks. Kui eelmine president Gilbert de Turckheim otsustas pärast 12-aastast ametiaega tagasi astuda, tegi ta mulle ettepaneku kandideerida.
Kuidas sai teist jahimees ja mida jahindus teile tähendab?
Jahindushuviline sai minust juba 12-aastasena. Sellest ajast alates ei ole jahikirg mind maha jätnud. Nagu paljud teised jahimehed, hindan sügavalt sidet loodusega, aega olla eemal igapäevaelu kiirusest. Jahindus annab võimaluse nautida kogemust ja hetke. Kui midagi on juba nii kaua olnud osa sinu elust, siis muutub see osaks sinu identiteedist.
Jahindust traditsiooni ja eluviisina rünnatakse aina enam. Mida kavatsete teha, et seda suhtumist muuta? Kas see on üldse võimalik?
Meie ühiskonda iseloomustab aina rohkem linnastumine. Euroopa Liidu (EL) hinnangul on 2020. aastaks 80 protsenti inimestest linnastunud. Selle tulemusena väheneb arusaamine loodusest ja loodusseadustest. Meie ülesanne on paremini suhelda urbaniseerunud inimestega. Peame jutustama positiivseid lugusid. Jahindust tuleb näidata ausalt. Jahindus on võimas partner bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, see on võimalus kogeda loodust ja valdkond, mis annab maapiirkondades tööd ning tulu. Peame aga nägema rohkem vaeva, et koguda oma seisukohtade toetuseks andmeid. Kuigi jahindustraditsioonid on väga tähtsad, on neid urbaniseerunud ühiskonnale aina raskem selgitada. Tõeline väljakutse on seletada, et jahimehed panustavad bioloogilise mitmekesisuse ja looduspaikade kaitsmisesse.
Te esindate EL-i vanu riike. Balti riigid on võrdlemisi uued liikmed EL-is ja FACE-s. Meie jahipidamisviisid ja ulukiliigid erinevad suuresti Lääne-Euroopast. Kuidas kavatsete kaitsta meie piirkonna jahindust, arvestades, et hundi, ilvese ja karu küttimine on meile väga oluline?
FACE president esindab kõiki Euroopa riike, nii vanu kui ka uusi. Brüsselis jahindusasju ajades ei ole riigi suurus oluline. Muidugi on ka üldisi teemasid, nagu tulirelvad, loomade tervis või lindude ja elupaikade direktiivi võimalik avamine, mis puudutab kõiki 28 liikmesriiki ühtmoodi. FACE toetab kõiki liikmeid, kes seda vajavad. Näiteks praegu jälgib FACE sekretariaat Läti palvel väga tähelepanelikult sigade Aafrika katkuga toimuvat.
Jahindust kui tegevust mõjutab piirkondlik ja kohalik identiteet, ennekõike meie elupaikade erinevuse tõttu, mis on kujundanud ka jahipidamisviise. Alpide piirkonna jahimehena ei leia ma samu ulukeid, maastikku ega jahitraditsioone kusagil mujal. Sama on Balti riikides. Me peame mitmekesisust hoidma ja vältima kõiki katseid muuta jahindust ühetaoliseks. FACE saab sellest aru ja kaitseb mitmekesisust kiivalt.
Euroopa Liiduga ühinemisel pidime loobuma oma pikaaegsest armastatud traditsioonist küttida kevaditi metskurvitsat, tetre ja metsist. Paljud jahimehed meenutavad neid linnujahte nostalgiaga ja süüdistavad EL-i, et kohalikku olukorda ei arvestatud. Mida te neile jahimeestele ütleksite?
Nostalgia on jahimeeste seas tavapärane nähtus. Kõik jahimehed, eriti vanem põlvkond, mäletab pikemat jahihooaega ja rikkalikumat saaki. Linnudirektiiv on üles ehitatud heale põhimõttele: lõpetada tavad, mis ei ole jätkusuutlikud ja majandada linde Euroopa Liidu piires.
See põhimõte on teaduslikust vaatenurgast vaadates igati loogiline. Jahimehed peaksid olema uhked, et nende tegevusel ei ole negatiivset mõju lindude populatsioonile. Euroopa Liidu vaated regionaalsetele ja kultuurilistele eripäradele jahinduses on võrdlemisi jäigad. Meetmed ei pea olema ainult jätkusuutlikud, vaid looma ka ajendi lindude, eriti paiksete lindude kaitseks. FACE tegeleb praegu aktiivselt sellega, et muuta jahihooaegu ja mööndusi mõne liigi küttimiseks paindlikumaks. Keskne roll möönduste tegemisel on siiski liikmesriikidel endal.
Paljud inimesed ei usu endiselt, et FACE oleks meile kuidagi kasulik. Miks on meil FACE-t vaja, eriti Balti riikides?
FACE tugevus on tehnilised teadmised ja asjaolu, et oleme Euroopa institutsioonidele ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele usaldusväärne partner. Liikmetel on kasulik saada olulist teavet poliitiliste arengute kohta ja osaleda aktiivselt EL-i poliitika kujundamises. Palju jahimehi puudutavaid otsuseid võetakse vastu Brüsselis, seega on väga tähtis olla arengutega kursis. FACE on jahimeeste silmad ja kõrvad Brüsselis. Teadmatus muudab meid täiesti jõuetuks ja jätab võimaluse langetada otsuseid kellelegi teisele, kes ei ole konkreetse olukorraga kursis. Viitan sigade Aafrika katkule, millega Euroopa Komisjon tegeleb, mõistmata metssigade demograafia dünaamikat ja nende majandamist. FACE saab sel teemal muuta teie hääle Brüsselis kuuldavaks.
Mis on järgmise aasta esmaülesanded?
Tahaksin keskenduda sellele, kuidas parandada FACE kommunikatsiooni oma liikmetega. Mu siht on jõuda kõigi kohalike jahindusklubideni ja liikmesorganisatsioonide abil iga jahimeheni. FACE väljakutse on selgitada jahimeestele, mida me Brüsselis teeme ja panna iga jahimees tundma ennast FACE osana.
Kavatsen pöörduda Euroopa Komisjoni (EK) poole, et nad tunnustaksid rohkem kohalike jahimeeste piirkondlikke ja kultuurilisi tingimusi. Euroopa Liit kipub jahindusteemadesse sekkuma arvatava vajaduse tõttu kaitsta rohkem liike, seeläbi aga ei arvestata kohalikku eripära. Näiteid on ka niisugustest mitmekülgsetest riikidest nagu Rootsi ja Malta.
Paljudes liikmesriikides tuleks parandada jahimeeste mainet. Meedia eirab jahimeeste panust looduskaitsesse ja jahinduse majanduslikku mõju. See ei tule kasuks avaliku arvamuse kujundamisele.
Kuidas teie arvates peaksid kohalikud jahiseltsid Balti riikides FACE töösse panustama?
FACE asutasid solidaarsuspõhimõttel eri riigid, kes liitusid ühise tugeva rindena Euroopa Ühenduse vastu, kui linnujahile taheti kehtestada piiranguid. Mis oleks juhtunud, kui FACE-t ei oleks olnud? Ainult üheskoos oleme tugevad. FACE-l on hiigelsuur jõud, sest saame öelda, et esindame EL-i 28 riiki. Kutsun Balti riike esitama esindusorganisatsioonide kaudu oma esmaülesandeid ja vajadusi FACE-le, et osaleda FACE poliitika kujundamises.
Milline on FACE suurim mure praegu?
Rõhutan veel kord, et maa ja linna kultuuriline kaugenemine võtab aina suuremaid mõõtmeid. Peame selle fenomeni lõpetama ja edendama dialoogi. Ennekõike peame seadma eesmärgi, et Euroopa iga jahimees tunneks ennast FACE osana.
Milline on teie lemmikjaht?
Sündisin Alpides. Need, kes on sealse imeilusa maastikuga tuttavad, teavad, kui väga kujundab see kohalikku mentaliteeti. Majesteetlikud mäed ja rohelised orud kahe rahva (itaallaste ja austerlaste) ristumispunktis. Võin öelda, et mäed kujundasid mind ja olen õnnelik ning rõõmus lihtsalt seal olles, vaadates silmapiiri. Rahulolu on täielik, kui mul õnnestub edukalt läheneda mägikitsele või punahirvele.
