TEKST JAANUS VAIKSOO FOTO TOOMAS TUUL
Mullu Palmses esimest korda korraldatud jahikoerapäev õnnestus üle ootuste hästi ja tõi kokku palju rahvast. See andis indu pidada jahikoerapäev ka tänavu augustis.
Kuidas üritus õnnestus? Vastab Eesti jahikoerte tõuühingu esimees Tõnu Väli.
Minu arvates õnnestus jahikoerapäev Palmses tänavu isegi väga hästi, sest kogu öö enne 6. augustit sadas päris korralikult vihma ja sadu kestis ennelõunani. Vihma tõttu jäi palju inimesi tulemata. Arvan, et kohal oli 1200–1300 inimest.
Mis tegevust jahikoerapäev seekord pakkus?
Sel aastal oli programm üsna tihe: Eesti hagija erinäitus, enam kasutatavate jahikoeratõugude tutvustus, ajastutruud jahistseenid koos linnukoertetöö ja linnulaskmisega, hurtade jooks, koerterakend, parima koeraomaniku valimine, lastenurk, vibulaskmine koos Eesti ja Euroopa meistritega, teenistuskoerte töö.
Töökatsetest oli esindatud kunstlik verejälg, tehisurg ja kõige populaarsemaks osutunud Soomest kohale tulnud motoriseeritud karu. Ausalt öeldes oli enamik jahimehi oma koertega kohale tulnud just selle karu pärast. Uskuge või mitte, aga inimesed seisid viis-kuus tundi järjekorras, et oma koeri karu peal proovida! Tundub, et rahvale meeldis ja see atraktsioon tekitas kindlasti enim elevust.
Järgmisel aastal üritame inimeste aega kokku hoida ja teeme mootorkarule eelregistreerimise. Huvi oli ootamatult suur, seetõttu toome karu veel kord Eestisse. Üllatavalt suur oli tänavu ka meedia huvi jahikoerapäeva vastu. Esindatud olid kõik Eesti suuremad telekanalid.
Mullu oli tähelepanu keskpunktis Eesti hagijas. Moodustati ka Eesti hagija toetusrühm. Mida on aasta jooksul suudetud Eesti hagija heaks teha?
Tänu sellele, et rohkem on räägitud Eesti hagijast, on see tõug muutunud jahimeeste seas järjest populaarsemaks. Jahimehed küsivad üha enam, kust saab hagijakutsikaid osta. Eks oma osa huvi kasvul ole ka Aafrika seakatku laienemisel Eesti aladel ja metssea kui siiani põhilise koertega jahitava uluki arvukuse vähenemine.
Milline on jahikoerapäeva peamine eesmärk?
Arvan, et Eestis on vaja sellist päeva korraldada inimeste teadlikkuse suurendamiseks. Milleks on meil Eestis vaja jahimeest ja jahikoera? Jahikoer on täpselt samasugune sõber ja pereliige nagu iga teinegi koeratõug.
Mis plaanid on järgmiseks aastaks?
Jahikoerte tõuühing korraldab tuleva aasta augustis Virumaal jahikoerte erinäituse, kus tutvustame verejälge, mootorkaru, linnukoerte tööd ja kõike muud, mida on võimalik jahikoertega teha.
Jahikoerapäeva korraldasid SA Virumaa Muuseumid, Eesti Jahimeeste Selts, kennelliit ja jahikoerte tõuühing.
Ave Paulus, Palmse jahikoerapäeva korraldaja
Valdav osa meie perede lemmikutest on loomu poolest jahikoerad. See päev annab võimaluse lustida nii neile koertele, kes iga päev jahiga tegelevad, kui ka neile, kellele see on lihtsalt verekutse.
Koerapäeva peamine sõnum on näidata, milleks suured meistrid on suutelised, ja populariseerida tõukoerte pidamist üldse. Koos koeraga saab võtta ette vahvaid asju, mis meeldivad nii neile kui ka meile. Selleks ei pea ise loomult jahimees olema. Piisab koertest ja heast seltskonnast. Palmses on seda juba kaks aastat jagunud.
Kaudne tulu on see, et inimesed muutuvad teadlikumaks koeratõugudest, jahikoeratõugudest ja aitavad ehk edendada meie oma esindustõugu, Eesti hagijat. Loodame kohtuda järgmisel aastal!
