Ligi 50 jahihuvilisest koosnev grupp alustas 18. septembril nädalast jahinduslikku õppereisi Horvaatias.
Esimesel päeval kohtuti Horvaatia jahimeeste seltsi presidendi Ivica Budori, tegevjuhi Hrvoje Kukase ja personaliga ning tutvuti jahimuuseumiga.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli kohtumine väga huvitav ja andis infot kohaliku jahinduse korralduse ja toimimise kohta. „Väga palju on meie ja horvaatide jahikorralduse vahel sarnasust, aga on ka päris põhimõttelisi erinevusi. Sarnaselt meile on ka neile üle antud osa jahinduse avalikust haldusest, näiteks jahidokumentidega seonduv, aga erinevustest võiks välja tuua, et Horvaatias menetleb ja hüvitab jahimeeste keskorganisatsioon ka liikluskahjud ulukitega,“ lisas ta.
Horvaatia jahimeeste seltsil on 1100 allorganisatsiooni, mis ühendab üle 68 000 jahimehe. Naiskütte on ligi 3000. Horvaatias majandab jahimeeste keskorganisatsioon ca 1000 jahiala. Lisaks kuulub 27 jahiala riiklikule metsamajandile. Samuti on 3 jahiala päris nende hallata.
Jahimeeste peamajas asub ka põnev jahimuuseum, kuhu koondatakse näiteks kõik rekordtrofeed. Neid ei saa jahikülalised kaasa võtta. Antakse välja 2 jahiajakirja, milledest üks on vanim Euroopas, seda on välja antud juba 132 aastat. Jahiseltsil on ka kaks hotelli, millest üks on kohapeal ja teine asub jahialal. Peamajas Zagrebis töötab 20 inimest.
Jahiseltsi tegemiste hulka kuulub ka jahikoerte registri pidamine ja jahilaskmisega tegelemine. Ollakse FACE ja CIC-i liikmed. Hunte ja ilveseid ei kütita, küll aga kütiti viimati 150 karu.
Teine reisipäev viib Eesti grupi Petrova Gora jahimajandisse, kus tutvutakse selle haldamise ja loodusega.
