12. oktoobril toimus Tallinnas seltsi majas EJS liikmesorganisatsioonide juhtide korraline sügisene koosolek. Koosoleku päevakorras oli kümme teemat.
Päeva juhatas sisse ja koosolekut juhtis EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Ta rääkis aktuaalsetel teemadel nagu EJS-i 50 gala korraldamine, RMK lepingud ja ulukikahjud, relvaseaduse muutmine jms. Tegevjuht kutsus liikmeid ülesse läbi viima metskitse sügisest aju loendust, mida koordineerib ja analüüsib Tiit Randveer Tartust. Vajalik on kokku saada piisavalt andmeid, et tulemused oleksid usaldusväärsed. Täpsemalt on sellest kirjutatud ka ajakirjas Eesti Jahimees teises numbris.
Päeva esimene pool oli traditsiooniliselt pühendatud koolitusele. Jaan Ärmus tegi äärmiselt põneva ettekande sõraliste majandamisest oma kogemuste ja teadmiste põhjal. Ta selgitas lihtsalt ja arusaadavalt neid põhimõtteid, mille järgi peaks sõralisi majandama. Juhatuse liige Priit Vahtramäe jätkas sõraliste teemaga ja tutvustas neid soovitusi põdrajahil valikute tegemiseks, mida EJS võttis vastu oma viimasel koosolekul. Samuti tutvustas Vahtramäe oma kogemust sõraliste ja eriti põdra majandamisel.
EJSi IT-arendustest kõneles halduslepingu spetsialist Karri Urban, kes juhib IT projekte. Ta näitas ka praktiliselt kuidas Metsis ja Jahis toimivad ning rääkis, et Jahisega on juba mitmeid jahiseltse liitunud. Samuti näitas Urban praktiliselt, kuidas on võimalik igal jahimehel omi andmeid läbi Metsise keskkonna kontrollida ja parandada.
Lisaks tutvustas noorte jahihariduse pilootprojekti Kehra gümnaasiumis Andres Üprus. See on põnev projekt, mis on suunatud noorte jahi- ja loodusalaste teadmiste omandamiseks. Huvitav on tõdeda, et tütarlapsi oli selles projektis osalemas veidi rohkem kui noormehi. Noorte loodushariduse teemaga jätkas Helen Arusoo MTÜ-st Aasta Loom, kes rääkis projektist laste rajakaamerad metsas. Selles projektis on jahimeestel oluline roll täita juhendajatena. Arusoo kutsus seltse projektiga liituma ja osutama vajadusel kaasabi.
EJSi tegevjuhi nõunik Kaarel Roht kõneles jahitrofeedest ja koostööst Maaülikooliga linnuprojekti osas.
Ülevaatliku ja põneva ettekande tegi EJS-i pressiesindaja ja toimetaja Andra Hamburg. Ta käsitles meedia teemat ja selgitas, miks on vaja olla pildil ja missugused uudised „müüvad“. Ta palus liikmetelt rohkem koostööd uudiste osas. Samuti tutvustas Hamburg EJS-i uusi algatusi nagu meediaplaan ja nädala eelinfo.
Põdranahkade kokkuostust kõneles tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Tema palve liikmetele oli, et viimased suhtuksid tõsiselt nahkade äraandmisse. Küsimus on ju jahimeeste maine osas, mitte ainult väikeses rahas, mis nahkade eest võimalik saada on. Oluline on, et nahad leiaksid kasutust ega vedeleks kuskil metsas.
Järgmine koosolek on juba kevadel aprillis.
