Eesti suurimal kanalisel, metsisel, käib pulmamäng.
Meie tingimustes kestab metsiste mänguaeg märtsi teisest poolest mai keskpaigani. Mängu kestus ja aktiivsus sõltub ilmastikust.
Metsisemäng toimub traditsioonilistes mängupaikades, mis asuvad enamasti rabalähedastes männikutes. Õhtul algab metsisemäng kukkede sisselennuga mängupaika ligikaudu tund enne päikese loojumist ning kestab kuni täieliku pimeduseni. Õhtul mängib metsis enamasti puudel ja mängu lõppedes jääb samale puule, kus mängis, ööbima. Hommikul algab metsisemäng 2-3 tundi enne päikese tõusu. Mängu algul mängivad kuked puudel, kust lahkuvad tavaliselt kanade saabumisel mängu. Kui juba üks kukkedest on maha lennanud järgnevad talle peatselt ka teised. Maas mängides liigub metsisekukk iseloomulikus poosis – väljasirutatud kaelaga ja saba lehvikuna laiali – edasi-tagasi ning teeb vahetevahel kõrgeid hüppeid. Hommikune mäng kestab hilishommikuni, misjärel lahkuvad metsised mängupaigast eemale puhkama ja toituma.
Kuigi metsis ei kuulu jahilindude hulka ja talle jahipidamist ei toimu, on tema arvukus pidevas vähenemistendentsis. Üheks põhjuseks arvatakse olevat sobivate elupaikade vähenemine. Teiseks oluliseks põhjuseks on järjest kasvav kisklussurve.
Metsis on maas pesitsev lind ja seetõttu on tema kurn ja pojad kerge saak sellistele väikekiskjatele nagu nugis, kährikkoer, rebane jt. Mänguperioodil on metsised kergem saak ka kullilistele.
Pea igal aastal on kuskil Eesti piirkonnas ka täheldatud nii-nimetatud metsise hullust. Seni täpselt teadmata põhjustel kaotavad mõned isased isendid inimpelglikuse ja võivad imiteerida mängu. Kui neile läheneda, on nad tihti agressiivsed ja võivad rünnata.
Metsis on mitte ainult Eesti Jahimeeste Seltsi vapilind vaid ka Soome Metsästäjäliito vapilind.
Allikas: Ornitoloogiaühing
