Kokkuvõtteid jahihooajast 2021/22 metssigade küttimise osas tegid Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Põllumajanduse- ja Toiduameti ning jahimeeste ja põllumeeste esindajad.
Koosolekut juhtis Hiiumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Andres Onemar. Koosolekul osalesid Rauno Veeroja ja Peep Männil Keskkonnaagentuurist (KAUR), Aimar Rakko (veebis) ja Margo Tannik Keskonnaametist (KeA), Olev Kalda, Helen Prommik ja Harles Kaup PTA-st, Andres Onemar, Jaak Volmer, Priit Vahtramäe, Endrik Raun ja Tõnis Korts EJS-ist ning Jaanus Põldmaa esindas põllumajandustootjaid.
PTA ülevaade seakatkust
Esimese ettekande tegi Helen Prommik sigade Aafrika katku olukorrast. Ta näitas erinevaid kokkuvõtvaid tabeleid. Eelmise aastal uuriti 10 629 kütitud metssiga, milledest 62 (0,6%) olid SAK positiivsed. Surnuna leiti 70 metssiga, kelledest uuring näitas, et 21 (30%) olid SAK positiivsed. Jooksval aastal on uuritud 4679 metssiga, kelledest 27 (0,57%) olid SAK positiivsed.
2021. aastal olid viiruspositiivsed leiud Raplamaal, Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Võrumaal. 2022. aastal on viiruspositiivseid metssigu leitud Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Harjumaal ja Võrumaal. Teadaoleva info kohaselt oli Võrumaal aktiivne SAK pärit Venemaalt tulnud sigadelt.
Harles Kaup tunnustas Diana ja Leva jahiseltside head tööd. Kõik karjad said ära kütitud ja see on positiivne näide, kuidas jahimehed said katku piiramisega hakkama. Kiitis Jaan Luksi, kelle eestvedamisel sai SAK-i levikule piir pandud. Harles Kaup kordas jahimeestele üle, et kehtib vana kokkulepe, et alates 1. märtsist on emased põrsad emised. Seda tuleb järgida ja sellest ka kinni pidada, mitte skeemitada. On tõhustanud ka järelevalvet selliste juhtumite leidmiseks.
Tõnis Korts tuletas meelde, et EJS on JAHIS-e programmiarenduses paigutanud kaartidele info sigalate paiknemise kohta ja sealt saab iga selts täpselt teada, kus asuvad sigalad ja missugused on nende ohupiirkonnad. Tänu sellele rakendusele saab hinnata metssigade küttimist sigalatega seoses.
Keskkonnaagentuuri ülevaade metssigade küttimisest
Rauno Veeroja tegi kokkuvõtva ettekande metssigade küttimisest. Tema sõnul oli 2008. aastani riigi poolt seatud lagi ees palju võis metssigu küttida. Pabulaindeksite tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik. Kui kõik seirealad koos, siis seal on piisavalt mahtu, et adekvaatselt hinnata. Üksikute piirkondade indeks võib olla tekkinud ainult mõne hunniku lugemisel ja see ei anna õiget infot. Tema sõnul oli asurkonna suurus 2021. aasta alguses 12 000-13 000 isendit. 2021. aasta sügiseks on asurkond umbes 25 000 isendit. Metssigu kütiti 11 401. Määratust 81% kütiti ära. 5 maakonda küttis rohkem, teised vähem. Veeroja analüüsis ka põhjuseid. Talve teise poole lumeolud olid rasked. Mandril segas koertega jahti lumerohkus ja saartel ning Läänemaal lund polnud. Kuhu see arvukus sellel aastal liikunud on, seda ei oska hetkel täpselt öelda. Pigem arvukus jätkab tõusu, aga mitte nii kiiret, sest küttimisega on seda pidurdatud. Veeroja tutvustas ka koostatud küttimise tabelit.
EJS-i ülevaade metssigade küttimisest
EJS-i poolse ettekande metssigade osas tegi juhatuse liige Priit Vahtramäe. Tema sõnul on metssea arvukus viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurenenud ja võrreldes 2019. a jahihooajaga kahekordistus 2020. a kütitud metssigade arv (kütiti 9978 metssiga). 2020. a kõrge küttimistulemus ning aastaste ja vanemate isendite suur hulk kütitud isendite seas, jahihooaja järgselt jahimeeste poolt antud arvukushinnangute pidev tõus, ruutloenduse jäljeindeks ja pabulaloendustel kogutud info osutavad sellele, et võrrelda võiks neid arvväärtusi 2016. aastaga. Sellest saab järeldada, et metssea asurkonna suurus ulatus juba 2019. a jahihooaja järgselt 10 000 isendi tasemele ning vaatamata intensiivistunud küttimisele ulatus metssigade arv 2020. a jahihooaja järgselt juba 12 000–13 000 isendini. Olulise arvukuse tõusu takistamiseks ning SAK-i levikuriskide suurenemise vältimiseks otsustas riik eelmisel jahihooajal üleriigiliselt metssea küttimismahtu tõsta minimaalselt 14 000 isendini.
Vahtramäe analüüsis näidete ja eelnevate aastatega võrdluste varal, mis tegelikult toimus ja kuidas realiseerusid küttimismahud ja mis oli selle põhjuseks. Ei saa olla juhuslik, kui 2/3 maakondadest etteantud küttimismahte ei suutnud täita. Sellel pidi olema ka põhjus.
Vahtramäe analüüsis jooksvat jahihooaega ja võimalikke küttimismahte ja nende määramist. Tulenevalt veelgi tõusnud küttimistulemusest 2021/2022 hooajal jäi jahimeeste arvates arvukus võrreldes eelmise aastaga pigem samaks ‒ 4984 isendit (2020. a hinnati 4946 isendile). Jahimeeste küttimissoov tõusis võrreldes 2021. aastaga 6404 isendini. 2020. aastal küttisid jahimehed tegelikult 9978 isendit (+263,6 % oma soovist) ja 2021. aastal siis 11 401 isendit. Küttimine tõusis 14%. Jahimehed annavad hinnangu arvukusele ja jagavad oma tunnetust milline on kohalik olukord.
Jahimeeste arvates ei olnud mõistlik eelmisel hooajal Keskkonnaagentuuri soovituse alusel jagada 1/3 limiite hektari põhiselt. Tegelik olukord näitab, et need seltsid, kes kütivad alla 10 või 10‒15 metssiga, nemad küttivadki kõik nähtud sead ära ja nende limiite tõsta kordades ei anna mingit tulemit, sest eesmärk on ja jääb püüdmatuks. Igas maakonnas on selliseid seltse pea 30% ja nende sisse jäävad ka seltsid, kes ei ole midagi küttinud isegi viimase nelja aasta jooksul. Nende arvukus ongi 1 isend 1000 ha elupaiga kohta. Seal, kus see tase on saavutatud, peab seda hoidma. Ka Olev Kalda hinnangul ei ole nende soov kunagi olnud 100% metssigade populatsioonist hävitada vaid kõrgendatud kohustus tulenes meie ühisest soovist ära hoida SAK-i levik ja selle levimine kodusigalatesse.
Vahtramäe analüüsis jahimeeste küttimist viimastel kuudel. Samuti analüüsis küttimiskohustuse tõusu suurust ja selgus, et nendes maakondades, kus tõus oli üle 30%, ei suudetud küttimiskohtustust täita, kuid oli ka erandeid. Kokku maakondade keskmine küttimiskohustuste tõus oli 39,14%. Keskkonnaameti käskkirjaga tõstetud kohustus seati seitsmele maakonnale, kuid suutsid täita selle ainult kolm maakonda.
EJS-i ülevaade küttimismahtude täitmisest
Edasi analüüsis Vahtramäe kõrgendatud kohustuse mittetäitmist Viljandi maakonna küttimisstatistikat arvestades alates 2013. aastast ja eriti võrreldi seda 2014. aasta küttimisega. Analüüsist selgus, et kui Viljandimaal on 27 jahipiirkonda, siis 2021. aastal seatud küttimismaht seltside lõikes oli 50% suurem kui suutsid jahipiirkonnad küttida eraldi 2013., 2014. ja 2015. aastal. Kui võrrelda aga Viljandi maakonna viimase nelja aasta (2016‒2019) küttimist seltside lõikes, siis ainult kahel seltsil oli nende aastatega kokku kütitud rohkem kui oli küttimismahu kohustus 2021. aastal.
Viljandi maakonna jahindusnõukogu poolt kehtestatud limiit, mis oli 20% kõrgem kui 2020. aasta küttimine, täideti 100%-liselt (1012 isendit), kuid Keskkonnaameti kõrgendatud küttimismahust suudeti küttida ainult 63%. 2021. aasta juulis toimunud jahindusnõukogul leiti, et see Keskkonnaagentuuri soovitus küttida 1600 isendit on 94,14% kõrgem kui 2020. aasta küttimine.
Kokkuvõttes said 14 seltsi 27-st jahindusnõukogu limiidi täidetud ja küttimismahu täitis ainult üks selts. 2 jahipiirkonda, keda majandab üks ja sama MTÜ, ei suutnud küttida mitte ühtegi metssiga, vaatamata sellele, et nende küttimismaht oli kokku 50 isendit.
EJS on seisukohal, et SAK ei saaks levida, tuleb küttimist igal aastal survestada ja tõsta, kui arvukuse hinnang seda näitab, kuid püstitatud eesmärk ei saa olla kättesaamatu ja ebareaalne. Rohkem peaks andma otsustust ja maakondliku jaotust just maakonna jahindusnõukogudele, kes tunnevad hästi kohaliku olukorda ja lähtuvad konkreetsete seltside eelnevate aastate küttimisstatistikast ja selle analüüsist. See tähendaks ka suuremat analüüsi tegemist jahindusnõukogude poolt ja selle alusel kohustuste jagamist nii, et see oleks ka ligilähedaselt täidetav.
Küttimissoovituste arutelu
Koosoleku juhataja jagas päeva teise poole arutelu ja ülesande kolmeks: Esiteks ajakava määramine, kunas peaksid olema olemas uued küttimismahud. Selleks ootas ta KAURi ja KeA ettepanekuid ajalises osas. Teiseks otsuste tegemiseks vajalik materjal. Siin on kõigil osapooltel oma roll. Viimaks ka küttimise suunamine ehk millised on selle hooaja prioriteedid.
Põhimõtteliselt oldi päri, et KAUR-ilt ei pea tulema kõik küttimissoovitused samal ajal, kui ilmub seirearuanne. Mai lõpul või juuni alguses tuleks juba metssigade küttimissoovitused, kuna kõik vajalikud andmed on siis olemas. Üks osa jahindusnõukogusid on mais, üks osa juuli teisel poolel, pärast KAUR-i seirearuande ilmumist. KAUR mai lõpuks põhimõtteliselt jõuab. KeA jaoks on ideaalne on see, et KAURi käest saab ettepanekud ja maakondlikud jahindusnõukogud jagavad oma pädevuse järgi ise küttimismahud.
Jaanus Põldmaa lisas põllumajandustootjate poolt, et tekkivad kahjud on praegu veel suuremad, sest põllumajandus on intensiivsem. Põllukahjude põhirõhk algab juuli alguses, kui teravilja põldudel lähevad nisuterad piima. Mida varem on küttimise eesmärgid jahimeestel teada, seda vähem kahjusid on ka põllumeestel.
Aruteludes jõuti seisukohale, et mai lõpuks tuleb KAUR-i ettepanek, juunis jõuab see maakonda ja seltsidesse ning seda arutatakse koos jahindusnõukogu liikmetega seltside lõikes. Juulis toimuvad maakondades jahindusnõukogu koosolekud ja kinnitatakse küttimismahud. Augusti alguses aga tuleb KeA vastav käskkiri, kui neid on vaja suurendada.
Toimus ka arutelu jahimeeste hirmudest võimalike karistuste üle. Ei saa karistada jahiseltsi, kui pole midagi küttida. Samuti ei saa karistada neid, kes on ära küttinud kõik nähtavad metssead ja kus soovitav asustustihedus on saavutatud. Tõdeti, et ükski jahindusnõukogu pole teinud senini otsust, et põhjuseta on metssead küttimata jäetud.
PTA esindaja Olev Kalda rõhutas, et eesmärk on hoida metssigade arvukus võimalikult madal ja loomulikult tagada sealjuures populatsiooni säilimine. Pole tõhusamat viisi kui küttimine, seetõttu on vajalik aktiivse küttimise jätkamine.
Andres Onemar tegi ettepaneku, et talitada võiks nagu Hiiumaa koosolekul kokku lepiti, mitmes etapis. Jahindusnõukogus tuleb vajadusel otsuseid ka ümber muuta ja neid enne vastavalt analüüsida. Selleks oleks mõistlik teha detsembri lõpus vahekokkuvõte. Käskkirjas tuleks algselt mahud paika panna ja pärast vaadata, kuidas asjad tegelikkuses lähevad. Kui selgub, et kohustus ongi määratud liiga suur, tehakse parandatud otsus, näiteks vähendatakse maakonna limiiti. Hiiumaal koguvad jahimehed igal nädalal andmeid. Vajadusel saab KeA käskkirja ka muuta.
Muud küsimused
Tõnis Korts esitas PTA-le küsimuse, kas trihhinella proovi ei saa SAK perioodiks tasuta või vähemalt odavamaks? Olev Kalda vastas, et labor ei ole nende haldusalas ja see on ministeeriumi teema ja ka labori, mitte PTA. EJS-i poolt küsiti, kas PTA toetab seda initsiatiivi, kui EJS Maaeluministeeriumi poole pöördub? Vastus tuli, et toetab.
Otsustati toetada SAK-i käskkirja muutmist kahe etapiliseks. Koosoleku lõpetuseks tänas PTA esindaja Olev Kalda jahimehi tubli panuse eest SAK-iga võitlemisel ja avaldas lootust, et hea koostöö jätkub. Koosolekul osalejad tõdesid, et selline vahetu infovahetus ja arvamuste avaldamine on jätkuva hea koostöö jaoks vajalik.
