Eelmisel aastal meid taas tabanud sigade Aafrika katku puhangud Raplamaal ja Lääne-Virumaal tõstsid SAKi teema teravalt päevakorda. SAK avastati selle aasta juulikuus Kiilis Pihlaka farmis ja hukata tuli ligi 2000 kodusiga. See omakorda tingis vajaduse üle vaadata ka jahimeeste ja seakasvatajate koostöö.
EJS-i ja seakasvatajatega koostööd koordineerib tegevjuht Tõnis Korts. Tema sõnul on meie eelneva perioodi praktika näidanud, et just koostöö toob edu. „Olime siiani uhked, et juba neli aastat olid meie farmid katkuvabad ja ka metsad poolteist aastat. Paraku tuleb tõdeda, et SAKi puhul on tegu eriti ohtliku ja salakavala haigusega, mille puhul on meil küsimusi rohkem kui vastuseid. Uued SAKi puhangud tähendavad meile, et peame valvsust kaotamata oma koostööd jätkama ja seda tõhustama ning uusi võimalusi otsima. Jahise rakendus on üks uutest lahendustest,“ selgitas Korts.
Esimene kohtumine toimus EJS-i ja PTA spetsialistidega 15. juulil Skypi vahendusel, kus arutati tekkinud olukorda. Seejärel kohtuti juba 24. juulil seakasvatajatega maaeluministri Urmas Kruuse juures Maaeluministeeriumis. Seal tegi lisaks ministrile ja Olev Kaldale PTA-st ettekande EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Korts selgitas sellel nõupidamisel, et jahimehed on oma kohustust metssigade küttimise osas täitnud ja ületanudki. Tema sõnul oli jahimeestel kohustus küttida eelmisel hooajal 7500 metssiga, aga kütiti 10 000.
Uute puhangute raames tegid EJSi president Margus Puust ja PTA juht Urmas Kirtsi augustis jahimeestele ühispöördumise. Ministri juures lepiti kokku, et EJS kohtub seakasvatajatega, et arutada mida saaks SAKi tõrjumiseks koos ette võtta.
See kohtumine toimus 24. augustil Maaeluministeeriumis. Sellel kokkusaamisel arutati juba konkreetselt tegevusi. Jahimeestel on sellel hooajal ülesandeks küttida juba 14 000 metssiga. Arutati, kuidas paremini ära hoida SAK-i sattumist farmidesse. Seakasvatajad rakendavad ise bioturvalisuse meetmeid. Samuti peeti oluliseks, et nagu kokku lepiti ka esimese SAK-i puhangu ajal, tuleks farmide ümbruses nn turvatsoonis küttida ära nähtavad metssead, et ohtu minimaliseerida. Endiselt kinnitati kokkulepet, et kui kuskil farmide lähedal on metssigu näha, siis tuleks anda sellest kohalikele jahimeestele teada. Seda infot võib anda ka EJS-i kaudu. Vajalikud kontaktid on seakasvatajatele edastatud.
Uue tegevusena luuakse Jahise rakenduses infokiht, kus on ära näidatud koos turvatsoonidega meie riigi seakasvatused. See abistab jahiseltse infoga, kuhu on vaja küttimist suunata. Hetkel on see töös ja kui see valmib, siis saadakse seakasvatajatega uuesti kokku.
