Koosolek toimus 20. oktoobril 2021. aastal integreerituna – osaliselt kontaktsena ja osaliselt veebis. Osales 17 juhatuse liiget 20-st.
Koosolekut juhtis EJSi president Margus Puust. Kõigepealt õnnitleti sünnipäevalapsi Lea Truskat, Mati Kivistikku, Aigar Kallast ja Toomas Kõuhknat. Seejärel kinnitati päevakord, kus oli kuus sisulist punkti.
Esimesena anti sõna külalisele ÜMO-st
Margus Puust selgitas, et suvisel volinike koosolekul otsustati, et EJS-i juhatus räägib läbi ÜMOga eesmärgiga saada võimalusel ühtne tüüpleping maaomanikuga, mida aktsepteeriksid mõlemad pooled. Reevo Paasi sõnul ei ole ÜMO rahul lepingute sõlmimise kiirusega. Lepingute sõlmimine on pooleli ca 38 tuhande hektari osas. Täna kehtivad lepingud katavad ca 60 000 hektarit. Tema andmetel ootavad jahimehed ÜMO ja EJSi poolt heaks kiidetud lepingut. Erimeelsused lepingute sõlmimisel on tekkinud näiteks lehtpuude kahjustuste osas. Kahjustuste osas tuleb arvestada nendega, mis on tekkinud lepingu kehtimisest alates.
Probleeme ja küsimusi lepingute sõlmimisel tekitab näiteks 200 m jahikeeld hoonetest. Luua kooli poolt valmistati ette kaart, kus on näha palju nende jahipiirkonna jahimaast on hõivatud 200 m hoonete ümbruse tsooniga, mille tulemusena jahimaad vähenevad märgatavalt. ÜMO pakub rendilepingu vorme tasudega ja tasuta. Sõnavõtja andmeil on sõlmitud tänaseni 6 tasulist lepingut ning kaks on veel laual. Tasuliste lepingute taga on konkurents ühele jahipiirkonnale või muud probleemid ja põhjused, mida me ei tea.
Juhatuse liikmed tõid näite probleemidest kopra küttimise korraldamisest, kui naabri hoone on lähemal kui 200 m Reevo Paas selgitas, et ÜMO ei taha sõlmida tähtajatut lepingut. Sõlmime ainult tähtajalisi lepinguid. Põhjuseks, et tähtajalist lepingut ei saa kumbki pool ühepoolselt lõpetada, mõlema poole kokkuleppel aga on see võimalik. ÜMO uutel lepingu vormidel on lepinguid sõlmitud alates 1. mai 2021 tähtajaga kuni 31. mai 2033. Juhatuse liikmed arvasid, et lepingud tuleks sõlmida soovitavalt ikkagi tähtajalised.
Juhatuse liige Rein Rosenberg palus täpsustada lepingu p.5.11 tingimusi, mis käsitleb kahjude suuruse kindlaksmääramist: kas kahjude all mõeldakse ka lehtpuude kahjustusi. Reevo Paas selgitas, et lehtpuude kahjud on praegu lepingus sees.
Rein Rosenberg täpsustas, et riigimaadel lehtpuu kahjude eest tasu ei küsita. Sõralistele on näiteks haab pajuga peamine toit. Ta tegi ettepaneku, et haava jt lehtpuude kahjustused ei oleks metsakahjude määramise aluseks.
ÜMO esindaja lubas ettepaneku lehtpuude kahjude maha arvamise kohta juhatusele edastada.
Rein Rosenberg tegi veel ettepaneku, et kahjude arvestamise metoodika võiks olla lepingu lisana kaasas. Varem on see nii olnud. Varem ei ole olnud ka lehtpuu tasu kahjude arvestamises sees.
Juhatuse liige Priit Vahtramäe küsis lepingu p.2.3. osas. Miks peab kasutaja keeldumist põhjendama? Lisa ju kooskõlastatakse kahepoolselt.
ÜMO esindaja selgitas, et lepingus on mõeldud maid, mida eriti ei taheta. See ei ole jahimeestele hetkel küsimus olnud, kuid lubab muutmise ettepaneku edastada.
Andres Onemar palus täpsustada, et kui leping laieneb iseenesest ÜMO uutele partneritele, siis standardlepingu puhul jääb jahimees lepingu asjast välja. Kui näiteks 200 m ei ole standardtingimus, kuidas siis jahimees sellest teab.
Reevo Paas vastas, et uus lisa peab saama ka jahimeeste allkirjad. Tema sõnul leiti koos jahimeestega, et ei suudeta hallata- muuta lepinguid igapäevaselt. Seda tehakse kord aastas, kas jahiaasta alguses või lõpus. Priit Vahtramäe sõnul on sama teema uute osalejate keeldumise põhjendustega, tuleb teha uued lisad. Põhjendamine ei peaks lepingus olema.
Andres Onemar lisas, et lepingus on vaja ette näha jahimeeste protsessis osalemine.
Reevo Paas vastas, et ÜMO tahab ikka põhjendusi, miks loobutakse jahimaade kasutamisest.
EJS juhatuse liikmete arvates võiks ÜMOl olla lepingu kohta kirjalik seletuskiri, et täpselt aru saada, mida ÜMO mitmete lepingupunktidega täpselt silmas peab. Seletuskiri annaks paljudele küsimustele vastused ja hoiaks meie kõigi aega kokku.
Koosoleku juhataja Margus Puust küsis täpsustavalt, kas ÜMO sõlmib lepingu maaomanikuga ja teeb edasi jahimeestega 10 aastased lepingud. Kasutusõiguseloa saab, kui on sõlmitud 51% maaomanikega lepingud. Kas ÜMO on sõlminud lepinguid igaks juhuks ka nendega, kellel KÕL puudub?
ÜMO esindaja vastas, et me ei sõlmi praegu samaaegselt topelt lepinguid. Kui üks taotleja ei saa KÕLi, on võimalus maade kasutaja vahetamiseks sõlmida uus leping KÕLi omajaga. ÜMOl on eraldi lepingu- vorm KÕLi taotlejale. Leping kehtib aga sellega, kellel on KÕL.
Rein Rosenberg lisab, et kahjude lisa lepingus on oluline, et ühe eraldise kohta ei saa küsida mitu korda kahjude tasumist. Lisa välistab edasised vaidlused.
Reevo Paas selgitas, et maaomanik saab ka tulla lepingust välja.
Tiit Tammsaar lisas, et oleks viisakas kui mõlema partneriga oleks ühesugused lepingud.
Reevo Paas selgitas, et jahimeestele on praegu pikem tähtaeg, mis oli tingitud jahimeeste soovist omada kehtivat lepingut ka juba järgmisel KÕL pikendamise protsessil. Maaomanike esinduslepingutega veel ei ole jõutud teha selliseid muudatusi, sest enamus neist on sõlmitud palju varem, kui tänased maade kasutamise lepingud.
Juhatuse liige Marko Vinni tegi ettepaneku, et suurmaaomanikega saab teha ka lepinguid ise, kaasamata vahendajana ÜMO. IVJSis ollakse nii toimitud. Nii on lihtsam ka üksikasju paremini kokku leppida.
Reevo Paasi sõnul on nii tehtud mitmel pool. Toob näiteid Tornatorist ja Saaremaast.
Juhatuse liige Jaanus Põldmaa küsis, et kui leping tehakse 10ks aastaks, kas siis on võimalik, et lepingud on aga kinnistut(maid) pole?
Reevo Paas vastas, et teoreetiliselt on, praktiliselt ei kujuta ette. Võib seletuskirja panna, et kui kinnistut ei ole siis leping lõpeb.
Jaak Volmer küsis, et on tasuta vorm ja tasuline vorm. Mis taustaga jahimees küsib tasulist vormi?
Reevo Paasi sõnul on raske hinnata, mis põhjusel.
Tegevjuht esitas Põlva JS Tiit Rammuli ettepaneku, kas ÜMO lepingu asemale võiks aluseks võtta RMK lepingu.
Reevo Paas vastas, et temale ei ole antud volitusi, et kasutada teise firma lepinguid, meil on jurist ette valmistanud oma lepingu vormid. Juhatuse liikmed esitasid veel väga palju erinevaid sisulisi küsimusi.
Koosoleku juhataja tegi ettepaneku, et ÜMO esindaja võtab täna esitatud küsimused ja ettepanekud kaasa ning edastab need oma juhatusele arutamiseks. Samuti edastame ÜMOle kirjalikult protokolli selle punkti osas väljavõtte. Kõigil, kellel on veel küsimusi palume need edastada tegevjuhile, kes edastab need ÜMOle. Ettepanek EJSi juhatuse poolt otsida koostöös lahendusi. Kõik juhatuse liikmed toetasid seda.
Edasi tegid maakondade esindajad ülevaate maakondlike jahindusnõukogude otsustest seoses KÕL pikendamisega. Margus Puust tutvustas juhatusele tekkinud olukorda. Jahindusnõukogude esindajad on võtnud huvitava kursi lepingute sõlmimisel. Puusti sõnul oleme teinud koostööd, et jõuda erinevate osapoolte allkirjastatud kompromiss-kokkuleppele kasutusõiguse lubade pikendamise osas. Tänaseks selle leppe kuues punkt ei tööta vastavalt kokkuleppele. Olukord on ootamatu ja veider. Meile on väidetud, et see 51% eramaadest tingimus, mis on laual kehtib jahindusnõukogus nõusoleku andmise otsustamisel ainult esimesel korral. Eks aeg näitab, kuidas edasi asi areneb.
Oma maakonna ülevaate tegid kõik maakondade esindajad. Tartus on enamik nõusoleku saanud jahindusnõukogu poolt vaid kaks on jäänud. Mitmes maakonnas pole veel ühtegi nõusoleku saamise avaldust esitatud.
Arutati ka seda, kes peaks jahindusnõukogus jahipiirkonna kasutaja poolt tehtud lepinguid kontrollima. Kas seda peaksid tegema kõik jahindusnõukogu liikmed.
Otsustati teha ettepanek, et KeA teeks ise Jahindusnõukogule esitatud lepingute kontrolli kasutades Jahise jahimaakorralduse moodulisse sisestatud andmeid.
Ettepanekutest Siseministeeriumi helisummuti osas rääkis tegevjuht Tõnis Korts
Ta selgitas, et EJS juhatus tegi eelmise aasta oktoobris ettepaneku Siseministeeriumile, et reguleerida Relvaseadus selliselt, et oleks võimalik helisummutiga relva transportida ja hoiustada. Nüüd on jõutud relvaseaduse muutmiseni ja ka meie teemani. Eelnevalt oli juhatuse liikmetele saadetud Siseministeeriumi kiri, ettepanekute tegemiseks seaduse eelnõusse. Kirja projekt on juhatuse liikmetele saadetud. Kirja osas on ettepanekuid saabunud ka liikmetelt, ka nendega on arvestatud. Nii näiteks esitasid ettepanekud Ülo Mets ja Kaupo Kindsigo. Otsustati kinnitada esitatud kirja projekt ja see siseministeeriumi saata.
Arutati teise lugemisena juhatuse koosolekute töökorra muutmist
Tegevjuht selgitas, et sama teema oli arutusel ka eelmisel koosolekul. Ettepanek oli korraldada koosolek kas kolmandal või neljandal neljapäeval, et anda rohkem aega koosoleku ettevalmistamiseks.
Juhatuse liikmed arutasid, et KOVide koosseisud ei ole veel paigas ja otsustamiseks ei ole veel õige aeg. Kui asjad paika saavad, siis tuleks eelnevalt uurida, mis päev kellele sobib ja siis asi tuua vajadusel otsustamisele. Sellega otsustati ära oodata kui erinevad koosolekute ajad on paigas ja siis teema vajadusel uuesti lauda tuua.
Edasi arutati küsimust, mis saab jahirahu väljakuulutamisest Ida- Virumaal tulenevalt covidist otsustati, et EJS tegevjuht ja IVJS tegevjuht omavahelises koostöös otsustavad selle toimumise hiljemalt 10.11. vastavalt pandeemia olukorrale.
Jaak Volmer tegi ettepaneku võtta juhatuses aruteluks öövaatlussihikute legaliseerimise teema
Juhatuse liikmed toetasid teema võtmist juhatuse päevakorda. Selle poolt on mitmete juhatuse liikmete sõnul ka põllumehed ja metsakasvatajad. Aitaks ennetustööl metsa- ja põllukahjude tekkimisel.
Juhatus otsustas, et tegevjuhi asetäitja valmistab teema ja vajalikud materjalid ette ja teema võetakse päevakorda novembrikuu juhatuses.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 17. novembril algusega kell 13.00 sõltuvalt olukorrast, kas kontaktsena Tallinnas Kuristiku 7, integreerituna või veebis.
EJS
