Riigi tellitud analüüsist selgus, et ligi kolmandik Rail Balticu trassist on võimalik rajada piirdeaedadeta, mis aitab kaasa ulukite vabale liikumisele, ning kasutada loomahoiatussüsteeme ehk peleteid. Teadlaste uuringu tulemusi toetab ka Eesti Jahimeeste Selts.
„Tunnustame teadlaste tööd tarastamise alternatiivide leidmisel ja tunneme head meelt selle üle, et hirmkallitest ökoduktidest kavatsetakse osaliselt loobuda,“ selgitas EJSi juhatuse liige Tiit Tammsaar. „Oleme endiselt seisukohal, et selle asemel võiks rajada rohkem viadukte, kust rong liiguks ülevalt ning muu liiklus ja loomad alt,“ lisas ta.
Eesti Jahimeeste Selts esitas 2016. aasta lõpus pöördumise Rail Balticu projekti juhtivale ministeeriumile trassi täiendavate uuringute teostamiseks ulukipopulatsioonide jätkusuutlikust silmas pidades. Pöördumises paluti ehitada laiemad ja kõrgemad teed raud- ja maantee ristumispaikadesse. EJSi juhatuse sõnul tasuks ristmikud rajada nii, et suured sõralised ja ülegabariidiline tehnika (põllumajandus – ja metsatehnika) saaksid liikuda raudtee trassi alt.
Samuti toetati pöördumises mõtet vähendada ökoduktide arvu, kuna vaatlustulemuste põhjal põdrad neist üle minema ei hakka. Veel soovitati kaaluda muid lahendusi tarade asemele (peletid, rongidel kaitsesahad vms). Ulukite rändeteede sulgemine võib kaasa tuua tagajärgi, mille likvideerimine võib hiljem olla kordi kallim, kui hästi kavandatud lahendused täna.
