13. septembril toimus Veterinaar- ja toiduameti (VTA) kliendikoda, kus tutvustati ametkonnas toimuvaid muutusi. Muutuste eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti, optimeerida juhtimist ja parandada ressursside kasutamist. Samuti pannakse rohkem rõhku teavitus- ja ennetustööle.
EJSi poolt osaleb kliendikoja töös tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on EJSil ja VTAl üha enam kokkupuutekohti ning läbiviidud ja kavandatavad muudatused parandavad kindlasti ka jahimeeste ja veterinaaride koostööd. „Tänasel päeval on meie koostöö seotud rohkem erinevate uurimisprojektide tarbeks materjalide kogumise ja SAKi alase koostööga,“ sõnas Korts. „Kindlasti soovime enam saada nõuandeid ja abi liha esmase käitlemise kvaliteedi parandamisel,“ lisas tegevjuht.
VTA peadirektor Indrek Halliste tutvustas päevakorra esimese punktina töökorralduse muudatusi ja seda, miks neid tehakse. 1. septembril muudeti VTA struktuuri. Maakonna keskusi osakonna staatuses on kokku 11, millest 4 on liitmaakonnad. Vähendati juhtimiskihte ja kaotati bürood nii peamajas kui ka maakondades. Samas tekivad uued ametikohad nagu näiteks valdkondade ülesed nõunikud, kes saavad sisendi mitmest osakonnast. Asjaajamine ehk siis tugiteenused tsentraliseeritakse 1. jaanuarist 2019. Riskide hindamine paraneb. Järgmisena vaadatakse üle, palju tööpiirkondi (regioone) juhtimise mõttes jääb. Klientide jaoks ei muutu midagi.
Maakonnakeskused ning nendes tegutsevad maakondlikud spetsialistid alluvad otse peamajale, et lühendada käsuliini. Tööpiirkonnad suurenevad ja spetsialiseerumine suureneb ning teenuse kvaliteet paraneb.
Järgnevalt tutvustas peadirektor prioriteete 2019. aastaks. Üheks prioriteetidest nimetas Halliste nt ennetusele ja selgitustööle tugineva ühtse järelevalveteenuse arendamist ning ohuolukordadele ja kriisidele reageerimise valmiduse taseme tõstmist. Fookuses on ka linnugripp ja sigade Aafrika katk.
Valdkondlikest prioriteetidest mainis peadirektor e-kaubandust, toidupettust ja võltsimist, toidu raiskamist ning kadude vähenemist (annetamist), veterinaarravimite kasutamist. Samuti bioohutuse taseme tõstmist loomakasvatuses, lemmikloomade pidamist, loomade ära võtmist jms.
Teistest prioriteetidest nimetas peadirektor veel seirete ja laboratoorsete uuringute laiendamist ja seaduste muudatustest tulenevaid tegevusi. Muutub ka toiduseadus ja kontrollimäärus.
Peadirektori asetäitja Katrin Reili tutvustas päevakorra teise punktina ühtse järelevalve protsessi loomist. Vajaduse selleks tingib asjaolu, et järelevalve ei ole igas piirkonnas ühetaoline. Eesmärk ka luua juhendit/käsiraamatut.
VTA eesmärgiks on muutuda teenuse- ja kliendikeskseks asutuseks. Soovitakse olla ettevõtja jaoks partner. Luuakse ühtse järelevalve töörühm. Järelevalve jagatakse kolmeks erinevaks liigiks, kusjuures rõhk on rikkumiste ennetamisel ja selgitustööl. Koos arutati ka liikmete poolt välja pakutud teemasid ja tehti edasisi plaane.
