Lugupeetud jahimehed,
keskmine Eesti jahimees on väga hea väljaõppega, loodust piisavalt tundev ja vastutustundlik kütt. Jahipidamine, sealhulgas linnujaht on olnud ja on meie kultuuri lahutamatu osa.
Loodusrahvana oleme osanud leida tasakaalu ulukite kui taastuva loodusressursi kasutamise osas. Eelmisel aastal võtsime vastu Eesti jahinduse hea tava ja käsitleme praegu jahindust kui praktilise looduskaitse osa. Reguleerime ulukite arvukust teadlaste soovitustest lähtuvalt ja püüame koostöös põllupidajate ja metsakasvatajatega leida tasakaalu ulukikahjustuste osas. Austame kõike elavat ja kütime just niipalju, kui vaja ja kasutame ära kõik, mida kütime.
Viimasel ajal on nii kirjutavas-, näitavas- kui ka sotsiaalmeedias ilmunud artikleid, mis kajastavad jahimehi sellistena, millised me pole ja millisteks me kunagi saada ei soovi. Paraku on nii, et tilk tõrva meepotis võib ära rikkuda ja kahju tuua kogu suure poti sisule.
Pöördume kõigi jahimeeste poole üleskutsega jälgida väga täpselt nii kirjutatud seadust kui ka jahipidamise hea tava. Hea tava kohaselt kütivad jahimehed alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa. Kui see nii juhtub, tuleb amet maha panna. Jahimees austab ulukite õigust elule ja jahti pidades jätab neile võimaluse õnnelikuks pääsemiseks. Selles valguses on lubamatu kasutada ulukite küttimisel elektroonilisi peibutusvahendeid ja poolautomaat jahitulirelvi, mis mahutavad lubatust suurema arvu padruneid. Lubamatu on küttida ulukeid liialt kaugelt.
Jahikorraldajatele ja jahisaatjatele paneme südamele, et külalisjahid oleksid korraldatud sellisel moel ja viisil, mis järgivad nii meie seadusi kui ka jahipidamise head tava. Meie kasumile suunatud ühiskonnas on ka jahipidamisest saanud tihti rahvusvahelise äri objekt ja mõnikord korraldavad seda äriühingud, kus ei ole üldse või ei ole piisavalt jahimehi. Ka sellistel juhtudel on meie jahimeeste roll selgitada, kuidas siinmail asjad käivad.
Jahituristidena satuvad siia teiste kultuuride esindajad, kelle käitumine ei pruugi kokku langeda meie kommetega. Neile tuleb selgitada, mis on lubatud ja mis mitte.
Kuna jahiseaduse järgi korraldab oma maal väikeuluki jahti maaomanik, siis on palve ka maaomanikele: palun jälgige, kes teie maal toimetab ja kas kõik käib nii, nagu on ette nähtud.
Kui aga vaatamata kõigele toimuvad õigusrikkumised, siis keskkonnainspektsiooni valvetelefonile või e-posti aadressile saab jätta informatsiooni (ka fotosid, salvestusi jm tõendusmaterjali).
Eesti Jahimeeste Selts teeb omalt poolt kõik, et Eestimaal jätkuks jahipidamine vastavalt seadusele, meie väärtushinnangutele ja jahipidamise heale tavale. Jahimehed jälgivad seaduse- ja eetikarikkumisi karmi pilguga.
Kutsume kõiki jahimehi, maaomanikke ja inimesi, kes korraldavad külalisjahte, järgima sama.
Margus Puust, EJS-i president
Tõnis Korts, EJS-i tegevjuht
