EJSi juhatus tegi mullu oktoobris toimunud koosolekul ettepanekud metskitsejahi kohta, mis arvestavad uluki arvukuse ja soolise jaotusega ning tagaksid piisava järelkasvu ka tulevikuks.
„Kuigi metskitse arvukus on hetkel päris suur (keskkonnaagentuuri hinnangul ligikaudu 100 000 metskitse – toim), on oluline küttimisel lähtuda soovitustest, mis tagaksid ka aastate pärast meile jätkusuutlikku asurkonna,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Valiklaskmise üldine eesmärk ongi tagada looduslähedane ja terve ulukite kooslus,“ lisas ta.
EJS toetab teaduspõhist jahindust ning alanud jahihooajal tuleks jahimeestel senisest enam küttimisel järgida metskitse vanuseliselist ja soolist struktuuri.
EJSi soovitused metskitse küttimisel on järgmised:
- Kogu sokujahihooaja vältel ei kütita noori ja tugevaid, ühtlase ja ilusa sarvekasvuga kuue haruga sokkusid, s.o 3‒5-aastaseid ulukeid.
- 1. juunist 15. augustini kütitakse sokkudest noorloomi või kehva sarvekasvuga isendeid. Reeglina ei kütita medaliväärsete sarvedega sokkusid enne 1. augustit. Neid võib küttida alates 1. augustist kuni sarvede heitmiseni. Kütitavate medaliväärsete sarvedega isendite hulk tuleneb kehtestatud sokkude limiidist, s.o. 10‒15%.
- Kitse- ja tallejaht algab 1. september ja kestab soovituslikult kuni 15. novembrini.
- Varitsus- ja hiilimisjahil ei kütita kitse, kellel on kaks ja enam talle.
- Grupist, kus on kits kahe või enama tallega, ei kütita kitse koos tugevaima tallega.
Jahieeskirja järgi võib metskitsele jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini. Sealhulgas saab sokule pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini. Kitsele või tallele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ning jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini.
Miks kitse ja tallejaht kestab soovituslikult 15. novembrini?
Vastab EJSi juhatuse liige Priit Vahtramäe: Jahieeskirjade järgi kestab metskitsejaht 31. detsembrini. Mida varem kütime küttimismahu täis, seda vähem jõuavad metskitsed teha põllu ja metsakultuuridele kahju.
Kui metskitsed ja talled küttida ära septembris ja oktoobris, siis on nad stabiilselt veel toitumas põldudel ja neid on võimalik sealt leida lihtsama vaevaga ning nende hulgast valikuid teha.
Septembris ja oktoobris on tallesid ja emasid suuruse järgi ka kõige nõrgemate teadmistega jahimehel eristada ja on võimalik tagada struktuurne küttimine, mis on karja majandamisel seltsile oluline. Näiteks eelmisel aastal kolisid enamus kitsed põldudelt ära 07.11.2017 (nii igal aastal olenevalt ilmaoludest) ega ilmunud enam põldu toituma, enne kui saabus lumi ja külm.
Jahimees peab siis kordades rohkem vaeva nägema ja iga päevaga on kitsetalle ja -ema eristamine raskem.
Mis puutub aga sokkudesse, siis tugevad trofeeloomad kasvatavad sarved oluliselt varem teistest pähe (tugev sokk on viimased kaks aastat järjest karvased sarved puhtaks ajanud 6. aprillil) ja selle võrra ajavad nad sarved ka varem maha. Ehk juba septembri lõpus või oktoobri alguses.
