EJSi juhid käisid Toompeal

EJSi juhid käisid Toompeal

1654
Foto: jahimeeste töörühma juhtis Riigikogu liige Riho Breivel (keskel)
Foto: jahimeeste töörühma juhtis Riigikogu liige Riho Breivel (keskel)

12. detsembril kohtusid Riigikogu jahimeeste töörühma liikmed EJSi juhatuse liikme Karel Rüütli ja tegevjuhi Tõnis Kortsuga. Tegemist oli korralise nõupidamisega, milles käsitleti olulisi jahinduse teemasid. Jahindusjuhid olid kutsutud töörühma andmaks sellekohast ülevaadet.

Koosolekut juhtis jahimeeste töörühma esimees Riho Breivel, Riigikogu poolt osales veel kuus jahimehest rahvasaadikut. Päevakorras oli EJSi poolne ülevaade jahinduse olukorrast riigis, jahiseltside pöördumised seoses hundi küttimise korraldamisega, nurmkana jt väikeulukite majandamise võimalused ja muud küsimused. Muude küsimuste all käsitleti esmatöötlushoonete investeeringumeetme viibimist.

Tegevjuht Tõnis Korts tegi ülevaate jahinduse olulistest teemadest. Ülevaade koosnes üheksast punktist: Jahinduse arengukava kui ühiskondlik kokkulepe erinevate huvigruppide vahel ja oluline dokument rahvusliku jahinduse jätkusuutliku arengu tagamiseks, jahinduslik haridus ja täiendõpe Luua Metsakooli baasil, jahinduse finantseerimine, jahinduslike teenuste arendamine, plii laskemoona teema EL-s ja Eestis, jahindus ja loomakaitse, linnujahi korraldus ja selle probleemsed kohad,  jahimeeste roll riigikaitses ja meediatöö. Toimus arutelu, Riigikogu liikmed esitasid küsimusi ning tegid ettepanekuid.

Teise päevakorra punktina tuli arutlusele Eesti erinevatest paikadest töörühmale saadetud kollektiivsed pöördumised seoses suurkiskjate kaitse korraldusega. Koosoleku juhataja Riho Breivel tutvustas saadud pöördumisi ja nendes sisalduvaid küsimusi. Probleemsete kohtadena mainiti pöördumistes riigiametite ebapiisavat ja ebarahuldavat koostööd jahimeestega, süsteemi ebaefektiivsust, üle reguleerimist, kohmakat ja tihti arusaamatut korraldust ja palju muudki. Koosolekul osalejad leidsid, et selline olukord ei ole normaalne ning sellega tuleb tegeleda. Otsustati, et juba jaanuaris võetakse suurkiskjate valdkond põhiteemaks ja proovitakse leida toimivaid lahendusi.

Edasi arutati nurmkana kasvatamise teemat. Ka sellekohane pöördumine oli töörühmale saadetud. Leiti, et ka selle küsimusega tuleb edasi minna ja lahendada probleemid, mis takistavad selle initsiatiivi rakendamist.

Muude küsimuste all arutleti, miks viibib jahimeestele suunatud esmatöötluskohtade meede ja otsustati seda asjaomastelt uurida. Seejärel antakse jahimeestele tagasisidet. Tehti ka kokkuvõtted eelmisel koosolekul arutluse all olnud peibutussöötmise koguste korrigeerimisest.

Järgmine töörühma kokkusaamine toimub juba jaanuaris ja seal on arutluse all suurkiskjate kaitsekorraldus.

EJS

 

 

JAGA