Eesti Jahimeeste Selts tegi relvaseaduse muutmiseks omapoolsed ettepanekud.
Riigikogu õiguskomisjoni menetluses on relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 494 SE. Praeguse redaktsiooni kohta tegi Riigikogu õiguskomisjonile omapoolsed ettepanekud ka Eesti Jahimeeste Selts.
Need olid järgmised:
- Nõuded relvakapile (§ 8) on aegunud. Vastavalt seadusele peab relvakapp olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-) plekist. Juba ammu on saadaval ja müügis kapid nõuetele vastavast tugevast klaasist. Ettepanek lubada kasutada nõuetekohaseid teistest materjalidest (klaasist) valmistatud relvakappe.
- Tulirelvasid võib hoiustada registreeritud elukohas. Eesti praktika on see, et inimestel on tihti mitu kodu (linna- ja maakodu). Ettepanek on, et kui on olemas nõuetekohased hoiutingimused, siis lubada hoiustada relvi mitmes elukohas. See võimaldaks inimesel mitte rikkuda seadust ja oleks tegeliku eluga kooskõlas. Elukohad registreeritakse politseis.
- Ettepanek välja jätta § 35 lg 2 täiendus p. 6 esmaabikoolitus. See ei anna tegelikus elus midagi juurde. Kuulihaava esmaabi on nii spetsiifiline, et seda saab osutada meditsiinitöötaja. Täiendus võimaldab lihtsalt koolitajatel teenida lisatulu.
- Ei toeta § 91 täiendamist lg 14. Laskekõlbmatud relvad ei peaks olema kantud registrisse. Need on ju jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud ja seega funktsionaalselt võttes relvataolised esemed.
- EJSi juhatus on eelnevalt kahel korral toetanud summuti kasutuselevõttu jahipidamisel.
- Hetkel on Relvaseaduse muutmise eelnõus, et politseiametnik võib relvaloa väljastamisest või selle pikendamisest keelduda, kui taotleja ei ole piisavalt põhjendanud relva soetamise vajalikkust.
Ettepanek: RELVA SOETAMISEST VÕI RELVALOA KEHTIVUSE PIKENDAMISEST KEELDUMISEKS PEAKSID OLEMA KONKREETSED KRITEERIUMID, MILLEDE OLEMASOLUL RELVALOAST KEELDUTAKSE. PEAKS OLEMA VÄLISTATUD SUBJEKTIIVSUSE VÕIMALUS VASTAVA OTSUSE TEGEMISEL; Näiteks: Inimene soovib enesekaitserelvaks täiskaliibrilist magnumkaliibriga täpsusrelva. Ilmselgelt see ei ole enesekaitse relv ja alus oleks sellise relva kohta loa andmisest keelduda. Selliseid konkreetseid kriteeriumeid aga ei ole. Seletuskirjast võib aru saada, et kui inimesel ei ole seni relva enesekaitseks vaja läinud, siis polegi talle seda vaja. Siit edasi…jahimehel on kaks relva ühe ja sama kaliibriga – võib ju nüüd väita, et milleks talle see teine samasuguse kaliibriga relv. Seetõttu keeldumise alused peaksid olema konkreetsed ja põhjendatud. - Ainult enesekaitse relva relvaloa pikendamise laskekatse. (ei puuduta jahimehi ega sportrelva omanikke).
41) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 31-33 järgmises sõnastuses: „(31) Kui kehtivuse lõppemise tõttu vahetatakse relvaluba, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul peab käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse sooritama kõige varem üks aasta enne relvaloa või relvakandmise loa vahetamiseks avalduse esitamist.
(33) Enne käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.”; Siin peaks olema lisatud, et vastav laskekatse sooritatakse isiku KASUTUSES OLEVAST RELVAST. Seadusemuudatuse eesmärgiks on relvaomaniku laskeoskuse kontrollimine tema valduses olevast relvast. On loogiline, et siis tuleb seda kontrollida ikka relvaga, mida omanik kasutab. Ka seletuskirja p. 6 annab selle küsimusele kahepidise vastuse. Seletuskirja lisa ütleb küll :
„(51) Kui teooriaeksami laskmiskatse sooritatakse relvaloa, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine(enese ja vara kaitseks), vahetamisel selle kehtivuse lõppemise tõttu, sooritatakse tulejoonelt laskmine isiku relvaloale märgitud igasse relvaliiki kuuluva relvaga.( SIIN PEETAKSE SILMAS VAID LOALE MÄRGITUD RELVALIIKE, PÜSS, PÜSTOL) Laskmiskatsel võib Politsei- ja Piirivalveameti NÕUSOLEKUL kasutada isikule kuuluvat relva ja laskemoona.”;
KUI AGA EKSAMINEERIJA SEDA NÕUSOLEKUT EI ANNA JA NÕUAB LASKEKATSE SOORITAMIST KATSE SOORITAJA JAOKS VÕÕRAST RELVAST… ? SEEGA PEAKS SEADUSE MUUDATUSES KÜSIMUS KONKREETSELT KIRJAS OLEMA, ET LASKEKATSE SOORITATAKSE ISIKU KASUTUSES OLEVATEST RELVADEST, IGA VASTAVA LIIGI RELVAGA ERALDI. - Spordi otstarbel hoitava laskemoona kogus. Senini võis hoida kuni 1000 padrunit iga tulirelva kohta. Nüüd : kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;” Seega, kui isikul on üks sportrelv, siis varasemalt võis tal olla 1000 padrunit, nüüd 5000. Kui aga 6 relva, siis ikka 5000 padrunit. TEGELIKULT VÕIKS SEE KOGUS OLLA SUMMAARSELT 10 000 PADRUNIT.
- Jahimehele võiks väljastada paralleelrelvaloa alates 16 aasta vanuselt. Relva kandmine õigus on koos paralleelrelvaloa omanikuga vaid jahis ja lasketiirus. Teema on aktuaalne noorte juurdekasvu silmas pidades. Soomes selline asi toimib. Lätis on see teema arutlusel parlamendis.
- § 36 lõige 4 täiendus 6, § 41 lõige 3 p 1 ja § 43 täiendus lõikega 34 on juttu põhjendatusest. Kes otsustab, mis on piisav põhjendus? Põhimõte on küll õige, et näiteks iga inimene peaks suutma ära seletada, miks ta ikkagi relva vajab, kuid siinkohal on karta lõputuid kohtuasju. Sest lahkarvamuste puhul peab ikkagi otsustama kohus, kas avaldus või keeldumine oli piisavalt põhjendatud. Ettepanek kas sätestada täpsemalt või välja jätta.
- Eesti Jahimeeste Selts toetab muutmisettepanekut, mille tõenäoliselt esitab KeM. See puudutab Relvaseaduse muutmisega koos Jahiseaduse muutmist selliselt, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid: jahitunnistus ja laskekatse tunnistus ( nii suuruluki kui ka vibukatse) ei peaks jahil kaasas olema. Tänaseks on loodud tehnilised võimalused, et järelevalvet teostaval institutsioonil on võimalik dokumentide olemasolu kontrollida kaasaegset tehnikat kasutades.
- Palume viia sisse muudatus, mis võimaldaks vanu siledaraudseid (kukkedega) jahipüsse deaktiveerida nö vanal viisil ehk lihtsustatult. Praegu on taoliste vanade jahirelvade, mis on ära teeninud auväärse koha jahimaja seinal, deaktiveerimine ebamõistlikult kulukas ja seetõttu lõpetavad nad oma eksistentsi metallihundis. Sellised relvad ei kujuta endast praktilist ohtu.
