Uuel jahihooajal on jahimeestele väljastatud eriloa alusel üheksa hundijahiluba. Jahimehed on küttinud kuus kahjustusi põhjustanud hunti.
Eriloa ulukikahjude vältimiseks on keskkonnaamet andnud Pärnu-, Lääne-, Järva- ja Hiiumaale. 26. märtsi seisuga on eriloaga kütitud Pärnumaal kolm hunti, Läänemaal kaks hunti ja Järvamaal üks hunt. Hiiumaal seni kahte nuhtlusisendit tabatud ei ole. Vastavalt jahieeskirjale on seal lubatud märtsi lõpuni realiseerida hundi küttimismaht kahe hundi tabamiseks.
Pärnumaal võib eriloa alusel Kullipesa ja Surju ning Tori-Sindi jahipiirkonnas küttida veel ühe hundi (nuhtlusisendi). Eriloaga võib hunti küttida kuni 10. aprillini.
11. märtsil kütiti eriloaga Läänemaal Noarootsi jahipiirkonnas isahunt ning 21. märtsil emahunt. Pärnumaal kütiti 9. märtsil Kullipesa jahipiirkonnas emahunt. Lisaks tabati eriloaga 20. märtsil 2 hunti (ema- ja isahunt) Surju jahipiirkonnas. Järvamaal kütiti 21. märtsil Imavere jahipiirkonnas üks isahunt.
Veebruaris lõppenud 2017/2018 jahihooajal väljastas Keskkonnaamet kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele 6 eriluba hundi küttimiseks Saare- ja Raplamaal, milles realiseeriti kolm. Kaks eriluba väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille tulemusel kütiti üks nuhtlusisend. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes küttisid kaks hunti.
