30. märtsil toimus Euroopa katusorganisatsiooni FACE kevadine aastakoosolek, kus arutleti aktuaalsete jahindusteemade üle. Koosolekul osales 65 liiget Euroopa eri paigust. EJSist osales veebikoosolekul Andres Lillemäe ja Andra Hamburg.
Koosoleku avas intergrupi „Bioloogiline mitmekesisus, jahindus ja maaelu“ president Alvaro Amaro, kes tõstis esile ja tunnustas FACE seni tehtud olulist tööd intergrupiga. Ta selgitas, et intergrupp teeb aktiivset tööd, et jahinduse huve kaitsta. Probleeme esineb pliimoona keelustamise osas, kus Euroopa Komisjon ei taha jahimehi kuulda võtta. Samuti tuleb ühtse põllumajanduspoliitika osas vastu võtta muudatusi.
Seejärel kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. President Torbjörn Larsson tervitas kõiki jahimehi ning selgitas, et kuigi praegu saab kokku saada vaid veebis, siis juba sügisel toimub loodetavasti liikmete koosolek Ungaris koos jahindusekspositsiooniga „One with nature“. Larsson rõhutas, et üks FACE põhifookustest on hetkel pliimoona keelustamine, mis nõuab palju tööd. Samuti tutvustas ta FACE uuenenud 15-liikmelist meeskonda, kes teevad ühiselt Euroopa jahimeeste heaks aktiivselt tööd.
FACE tegevjuht David Scallan tegi ülevaate uuenduste kohta. Ta tõi välja, et viimasel ajal on rõhku pandud kommunikatsioonile, mis on üks FACE olulisematest prioriteetidest. Samuti tõdes ta, et koroonaviiruse tõttu on peetud mitmeid koosolekuid ja konverentse veebis, mis on olnud üllatavalt rohke osavõtuga.
Samuti tegi ta ülevaate selle aasta tööplaanist ja näitas kui kaugel mingite protsessidega ollakse. Seejärel räägiti kolmest põhiteemast, milleks olid rändlinnud, suurulukid ja pliimoona keelustamine. Rändlindude osas tegi ülevaate Cy Griffin, FACE juht looduskaitse teemadel. Ta tõdes, et raske on linnudirektiivi osas saavutada kokkulepet Euroopa Komisjoniga ning sellega tuleks rohkem tööd teha. Eriti puudutas see teema Hispaaniat, Portugali, Itaaliat ja Prantsusmaad. Rändlindude osas on probleeme ka Maltal.
David Scallan tutvustas suurkiskjate majandamise küsimust. Praegu on probleeme kooseksisteerimise ja salaküttimisega. Soomes on hetkel aktiivne hundi majandamise küsimus, mis on jõudnud Euroopa kohtusse. Pliimoona osas on tehtud uuendusi, nt on tõlgitud euroopa keeltesse uus regulatsioon. Hetkel on veel käimas FACE pliimoona uuring jahimeeste seas. Pliimoona teema tekitas liikmete seas elava diskussiooni, jahimeeste peamine mure on seotud alternatiivse moona sobivusega.
Larsson tegi ka ülevaate FACE muudetud statuudist, kus täiendati liikmete hääletamise süsteemi, presidendi, büroo ja liikmemaksu punkte. Liikmed kinnitasid selle ühehäälselt.
Lisaks rääkis pearaamatupidaja Laurens Hoedemaker aastaaruannetest, vaadati üle ja kinnitati nii 2020. aasta aruanne kui 2021. aastaaruande prognoos.
Larsson teatas ka, et senine pearaamatupidaja sügisest enam ei jätka FACEs ning tema kohale tuleb uus ametnik leida. Samuti tutvustati uut Hispaania asepresidenti Manuel Gellardot. Veel tehti ülevaade uue presidendi valimisest. Järgmisel koosolekul vaadatakse üle presidendi valimise kord.
Järgmine koosolek on plaanitud Ungaris Budapestis 24.-25. septembrile, mis toimub koos jahindusekspositsiooniga. Kevadine aastakoosolek peaks toimuma 5.-7. aprillil Poolas Varssavis.
