Eile, 12. detsembril esitas Euroopa Kohtu kohtujurist oma esialgsed ettepanekud 2020. aastal alguse saanud kohtuasjas, mis toetab Eesti riigi seisukohta hundi küttimismahtude määramisel ja kaitsestaatuse hindamisel. Euroopa Kohus kasutab kohtujuristi ettepanekuid lõppotsuse tegemisel, mida on oodata järgmise aasta kevadel.
„Kuna vaidlus huntide küttimise lubamise üle on kohtu viimases astmes, siis ootame lõplikku selgust, mis välistab loodetavasti ootamatused järgmistel jahihooaegadel. See annab ka selguse ja kindluse erinevatele osapooltele, kas huntide kaitse on Eestis hästi tagatud või mitte,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Eesti Riigikohus pöördus hundi kohtuasjas seisukoha ehk nn eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole küsimustega, milliseid kriteeriume tuleb Loodusdirektiivi järgi arvesse võtta hundi soodsa kaitsestaatuse määramisel. Samuti oli küsimus, kas hindamisel tuleb keskenduda Eesti hundipopulatsioonile või võib arvestada ka naaberriikide populatsioone ja Balti populatsiooni laiemalt.
Neljapäeval avaldati selles kohtuasjas kohtujuristi seisukohad, mis suuresti ühtisid Eesti riigi esitatud seisukohtadega: rõhutati, et riik saab liigi kaitset tagada vaid oma liikmesriigi piires. Samas on oluline arvestada piiriüleste populatsioonide seisundit, liigi levimisvõimalusi üle piiride ning teha koostööd riikidega, kellega jagatakse ühiseid populatsioone. Samuti rõhutas kohtujurist, et liigi populatsiooni kaitsestaatust ei saa pidada soodsaks vaid selle alusel, et veel arvukam populatsioon ei oleks ühiskondlikult aktsepteeritav ning et soodsa kaitsestaatuse hindamisel tuleb arvesse võtta parimaid kättesaadavaid andmeid ja meetodeid.
„Oluline on meeles pidada, et kohtujuristi seisukoht ei ole kohtuotsus. Kuigi enamasti on kohtu otsus kohtujuristi arvamusega kooskõlas, ei pruugi see alati nii olla. Kohtuotsust on oodata kevadel,“ ütles Kark.
MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Keskkonnaameti 2020. aastal kehtestatud hundi küttimismahtude määramise korralduse peale kaebuse, väites, et määratud küttimismaht on liiga suur, see seab ohtu hundi asurkonna Eestis ja mahtude määramine ei põhine teaduslikel faktidel ning ei ole kooskõlas looduskaitse eesmärkidega.
Nii halduskohus kui ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, leides, et Keskkonnaameti otsus oli õiguspärane. Kaebaja pöördus seejärel Riigikohtu poole ning palus kohtul küsida eelotsust Euroopa Kohtult, kas hundi küttimine Eestis võib olla vastuolus Euroopa Liidu looduskaitse nõuetega.
