Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.
Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.
Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest kui ka teist sammast ja tagavad valdkonna tervikliku planeerimise. Strateegiakavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. „Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Tarmo Tamm.
Euroopa Komisjoni õigusaktide ettepanek on väga tihedalt seotud ka ÜPP eelarve ettepanekuga. Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas maaeluminister Tamm.
Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi EL-i poolne finantseerimine 15% võrra. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Leiame, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest just see on parim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks põlvkondade vahetuse soodustamine, innovatsiooni kiirendamine ja teaduslikuma põllumajanduse poole püüdlemine,“ sõnas Tarmo Tamm.
Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele.
