Euroopa liit plaanib keelata märgaladel pliimoona kasutamise otsusega, mis eeldatavasti kaotab järk-järgult ära kogu mürgise laskemoona kasutamise.
Euroopa Parlament hääletas paremäärmuslike parteide esitatud vastuväidete vastu, võimaldades Euroopa Komisjonil uue määruse aasta lõpus kehtestada, kirjutab the Guardian.
Pliimoona keeld tagab selle, et kõiki mets- või veelinde lastakse mittetoksilise terasest laskemoonaga. Teaduslikud uuringud on leidnud, et pliimürgituse tagajärjel sureb igal aastal miljon veelindu. Veel miljoneid metslinde, sh röövlinde, mürgitatakse, kuid nad ei sure. Uuringust leiti, et ligi 40% väikeluikedest oli pliitase veres kõrgem.
Toksikoloogi ja professori Debbie Paini sõnul on see fantastiline uudis. ”Pliimoon tapab igal aastal miljon veelindu, lisaks saastab see keskkonda ja on mürkaine, seega probleem aina süveneks ja süveneks,” selgitas Pain.
”See keeld muudab tohutult märgalasid ja veelindude tervist kogu Euroopa liidus. See on täiesti õige tegevus ja mittetoksilised alternatiivid on olnud saadaval juba pikka aega,” lisas Pain.
Ehkki Taanis keelas pliimoona juba 1996. aastal, kasutab enamik teisi Euroopa liidu riike seda jätkuvalt. Suurbritannias lubas tulirühmade grupp selle aasta alguses liikuda järgmise viie aasta jooksul pliivabadele alternatiividele.
Kui see keeld ei jõustu enne Brexiti üleminekuperioodi lõppu, ei ole Suurbritannia sunnitud seda vastu võtma, kuid valitsuse sõnul toetab see pliimoona mõju käsitlemise põhimõtet.
Euroopa liidu riikidel on keelu kehtestamiseks aega kaks aastat, mille tulemusel saavad laskurid kasutada mittetoksilist terasest laskemoona ainult Põhja-Euroopa riikides, kus enamik maast vastab EL-i märgalade määratlusele.
Euroopa Kemikaaliamet töötab praegu välja pliimoona täieliku keelustamise ettevalmistamiseks piiranguid kogu pliimoona kasutamisele, sh ka kalanduses.
Ruth Cromie metslindude ja märgalade organisatsioonist WWT ütles, et pliimürgistus põhjustas metslindudele immuunsuse langust, hõlbustades potentsiaalselt selliste haiguste levikut nagu linnugripp. „Edumeelsed jahimehed teavad juba ammu, et pliimoon peab minema. See on selge märk sellest, et poliitika jõuab sellele järele. Meil on olemas kõik tõendid selle kahjulikkuse kohta ja leidub ka praktiline lahendus – pliivaba laskemoon,” selgitas Cromie.
