Euroopa Liit plaanib sel aastal täiendada invasiivsete liikide nimekirja.
Invasiivsete ehk võõrliikide nimekiri jõustus esmalt 2016. aastal. Seda nimekirja on täiendatud nii 2017. kui 2019. aastal. Tänaseks on nimekirjas juba 66 looma- ja taimeiiki. Vaata lähemalt siit.
Nüüd tahetakse uuesti võõrliikide nimekirja täiendada 34 liigi osas. Nende hulgas soovitakse lisada nimekirja aksishirve (Axis axis), Kanada kobrast (Castor canadiensis) ja Aasia punapõsk-oravat (Calloscirius finnlausonii).
Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning võivad muu hulgas ohustada oma olemasoluga looduslikke liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning aine- ja energiaringete teid toiduahelas. Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada toksiliste ainete ringet toiduahelas. Sama liik võib eri elupaikades või ökosüsteemides olla nii invasiivne kui ka mitteinvasiivne.
Invasiivsed liigid teevad kahju mitut moodi. Nad sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ka toiduressursside pärast.
Invasiivsed liigid moodustavad vahel lähedaste kohalike liikidega hübriide ja nõrgendavad sel moel geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Võõrliigid võivad teha ka olulist majanduslikku kahju.
Keskkonnaministeeriumi andmetel jõuab igal aastal inimese kaasabil Eestisse ilmselt sadu uusi võõrliike. Suurem osa neist ei suuda meie tingimustes ellu jääda ega kujuta ohtu meie loodusele. Umbes kümnendik immigrantidest naturaliseerub ehk kohaneb uute oludega ning neist omakorda kümnendik muutub invasiivseks. Seega kuigi võõrliikidest vaid sajandik osutub ründavaks, kujutab see kohalikele liikidele ikkagi ohtu. Paratamatult keskkonda muutes soodustab iga uue liigi sissetulek uute võõrliikide invasiooni.
