25. septembril toimus Euroopas hääletus hundi kaitsestaatuse osas. Selle edukas hääletus Berni konventsiooni alusel muutis hundi kaitsestaatuse “rangelt kaitstud” asemel nüüd “kaitsealuseks”.
FACE sõnul on see võit elupaikade direktiivi osas, sest kuigi hunt oli Lääne-Euroopas peaaegu välja surnud, on suurkiskja aastatega levinud üle kogu Euroopa. Elupaikade direktiivi saab nüüd paremini vaadelda kui funktsionaalset õigusteksti.
Kaitsestaatuse muutmise ettepanek on tulenenud mitme aasta jooksul liikmesriikidelt esitatud paljudest taotlustest, mida on viimase viie aasta jooksul toetanud neli Euroopa Parlamendi resolutsiooni. Seda toetab nüüd ka regioonide komitee, kes tegi selle ettepaneku maapiirkondade pikaajalise visiooni esitledes.
Vastuseks nendele taotlustele käivitas Euroopa Komisjon 2023. aasta septembris uue tööetapi, et tegeleda huntide taasasustamisest tulenevate väljakutsetega. Komisjon kutsus kohalikke kogukondi, teadlasi ja kõiki huvitatud isikuid üles esitama ajakohastatud andmeid hundipopulatsioonide ja nende mõjude kohta.
Hundi teisaldamine IV lisast V lisasse ei sea kahtluse alla hundi kaitsmise õiguslikke kohustusi: liikmesriigid peavad saavutama ja säilitama soodsa kaitsestaatuse, seda ka V lisa alusel. Lisaks on liikmesriikidel alati vabadus teha erandeid. Seega saab iga liikmesriik rakendada oma territooriumile ja elanikkonnale kõige sobivamaid majandamismeetmeid.
Kuigi EL-i hinnangud ei kehti praeguse Berni konventsiooni ettepaneku kohta, juhitakse EL-i ettepanekus tähelepanu sellele, et 2019. aasta seisundi hindamine näitas, et populatsiooni suurus, elupaikade kättesaadavus ja liikide levila näitavad üldiselt stabiilset või positiivset suundumust kõigis biogeograafilistes piirkondades. See kinnitab asjaolu, et liik jätkab oma loodusliku levila osade taasasustamist. 2023. aasta analüüs kinnitab hundi jätkuvat positiivset kasvu.
Huntidega seotud probleemide lahendamise vastutus lasub endiselt liikmesriikidel, kuid riigid vajavad stabiilset ja püsivat õigusraamistikku, mida ei vaidlustata kohtus iga kord, kui kohalik kohus teeb erandi.
Eestile ei tähenda see suuri muutusi, kuna Eestis käsitletakse hundi kaitsestaatust juba V lisana.
Kliimaministeeriumi pressiteade
28. september 2024
Eesti toetab solidaarsusest teiste EL riikidega hundi kaitsestaatuse leevendamist
Eesti otsustas toetada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kohtumisel seisukohta, et Berni konventsiooni kohtumisel tehakse ühine EL ettepanek leevendada hundi kaitsestaatust. Põhjuseks mitmete EL riikide mure, et huntide arvu tõusuga käib kaasas ka hundi tekitatud kahjude kasv ja seetõttu on tekkinud vajadus anda riikidele erisusi hundipopulatsioonide arvukuse reguleerimiseks. Eesti huntide kaitsestaatus ei muutu.
2019. a loodusdirektiivi aruande andmetel on hundi seisund Euroopas ebasoodsas seisundis kuues regioonis seitsmest. Vahepealsel perioodil on hundi arvukus liikmesriikides suurenenud ja sellest tulenevalt suurenenud ka murdmised. Kõige rohkem on murtud lambaid ja riigid on pidanud maksma karjapidajatele järjest suuremaid summasid kahjude hüvitamiseks. Samas ei võimalda EL regulatsioon hunte paljudes liikmesriikides küttida ja on tekkinud vajadus erisuste tekitamiseks. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark tuletas meelde, et Eesti on selle erisuse Euroopa Liiduga liitumisel juba saanud, seega hääletustulemused ei mõjuta Eestis elavate huntide kaitsestaatust. „EL ühine ettepanek tähendab hundi kaitsestaatuse viimist range kaitse alt lihtsalt kaitse alla, mis võimaldaks ka teiste liikmesriikide jaoks suuremat paindlikkust“ selgitas Kark.
Eestis käib hundi käsi hästi. Keskkonnaagentuuri andmetel elas 2023. aasta sügisel Eestis 39 hundikarja, mis teeb üldarvukuseks 350-400 hunti. Võrdluseks, veel 2002. aastal oli Eestis 9 hundikarja, millest neli olid Eesti-Läti piiril.
Euroopa Liit on seni huntide teemal olnud seisukohal, et otsuse langetamiseks tuleb ära oodata loodusdirektiivi aruande 2025. aasta tulemused. Samal ajal on mitmed riigid hädas hundikahjudega, mistõttu peeti oluliseks see teema hääletusele panna juba varem. Suurem osa liikmesriike (17) rõhutasid vajadust lähtuda järgmisel aastal ilmuvatest värskeimatest andmetest, kuid solidaarsusest riikide vastu, kus konfliktid on suured, toetati kaitsestaatuse langetamise ettepanekut. Erapooletuks jäid Küpros, Belgia, Sloveenia ja Malta. Vastu olid Iirimaa ja Hispaania. Mitmed riigid nagu Saksmaa ja Eesti tõid hääletamisel välja, et tehtav otsus ja sellele järgnevad vajalikud otsused puudutavad hunti ja ainult hunti ja ei ole kasutatav teiste liikide kaitsestaatuse ülevaatamiseks.
Eesti lisas hääletamisel juurde kirjaliku avalduse, milles toodi välja, et Eesti toetab hundi kaitsestaatuse langetamist Berni konventsioonis solidaarsusest nende riikidega, kes kannatavad hundikahjude käes. Eesti rõhutas aga, et otsuste tegemisel tuleb kasutada teaduspõhiseid ja ajakohaseid andmeid ehk Euroopa Liidu tasandil tehtava otsuse puhul tuleb kindlasti arvestada 2025. aastal esitatava loodusdirektiivi aruande tulemusi, mis annab ülevaate huntide seisundi muutustest viimase 6 aasta jooksul.
Samuti toodi kirjalikus avalduses välja, et hunt on Eesti rahvusloom ning meil on elujõuline ja tugev hundi asurkond. Aastate jooksul oleme omandanud teadmisi ja kogemusi, kuidas inimene ja hunt saavad koos eksisteerida. Vaatamata iga-aastasele mõõdukale küttimisele on huntide arvukus Eestis viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud ja liigi seisund paranenud. Võimalus huntide arvukust reguleerida on suurendanud ka tolerantsi hundi vastu. Sallimatus hundi kui liigi vastu on talle üheks suuremaks ohuteguriks.
Kui Berni konventsiooni hääletamisel kiidetakse hundi kaitsestaatuse langetamine heaks, siis alles pärast seda hakatakse arutama hundi kaitsestaatuse langetamist EL direktiivi tasandil.
* Berni konventsioon on allkirjastatud 1979. aastal ning see jõustus 1. juunil 1982. Konventsiooni eesmärk on tagada kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse. Sellega on ühinenud 52 riiki üle kogu maailma.
