25. septembril toimus Euroopas hääletus hundi kaitsestaatuse osas. Selle edukas hääletus Berni konventsiooni alusel muutis hundi kaitsestaatuse “rangelt kaitstud” asemel nüüd “kaitsealuseks”.
FACE sõnul on see võit elupaikade direktiivi osas, sest kuigi hunt oli Lääne-Euroopas peaaegu välja surnud, on suurkiskja aastatega levinud üle kogu Euroopa. Elupaikade direktiivi saab nüüd paremini vaadelda kui funktsionaalset õigusteksti.
Kaitsestaatuse muutmise ettepanek on tulenenud mitme aasta jooksul liikmesriikidelt esitatud paljudest taotlustest, mida on viimase viie aasta jooksul toetanud neli Euroopa Parlamendi resolutsiooni. Seda toetab nüüd ka regioonide komitee, kes tegi selle ettepaneku maapiirkondade pikaajalise visiooni esitledes.
Vastuseks nendele taotlustele käivitas Euroopa Komisjon 2023. aasta septembris uue tööetapi, et tegeleda huntide taasasustamisest tulenevate väljakutsetega. Komisjon kutsus kohalikke kogukondi, teadlasi ja kõiki huvitatud isikuid üles esitama ajakohastatud andmeid hundipopulatsioonide ja nende mõjude kohta.
Hundi teisaldamine IV lisast V lisasse ei sea kahtluse alla hundi kaitsmise õiguslikke kohustusi: liikmesriigid peavad saavutama ja säilitama soodsa kaitsestaatuse, seda ka V lisa alusel. Lisaks on liikmesriikidel alati vabadus teha erandeid. Seega saab iga liikmesriik rakendada oma territooriumile ja elanikkonnale kõige sobivamaid majandamismeetmeid.
Kuigi EL-i hinnangud ei kehti praeguse Berni konventsiooni ettepaneku kohta, juhitakse EL-i ettepanekus tähelepanu sellele, et 2019. aasta seisundi hindamine näitas, et populatsiooni suurus, elupaikade kättesaadavus ja liikide levila näitavad üldiselt stabiilset või positiivset suundumust kõigis biogeograafilistes piirkondades. See kinnitab asjaolu, et liik jätkab oma loodusliku levila osade taasasustamist. 2023. aasta analüüs kinnitab hundi jätkuvat positiivset kasvu.
Huntidega seotud probleemide lahendamise vastutus lasub endiselt liikmesriikidel, kuid riigid vajavad stabiilset ja püsivat õigusraamistikku, mida ei vaidlustata kohtus iga kord, kui kohalik kohus teeb erandi.
Eestile ei tähenda see suuri muutusi, kuna Eestis käsitletakse hundi kaitsestaatust juba V lisana.
