Euroopa tähistab jahijumala Hubertuse päeva

Euroopa tähistab jahijumala Hubertuse päeva

2661
Foto: Wikipedia

Maailmas on palju kultuure ja erinevaid jumalaid. Ka jahijumalaid on mitu. Kindlasti olete kuulnud Dianast, Artemisest ja Hubertusest. Eestis on olemas isegi jahiselts Diana. Kogu Euroopa tähistab täna, 3. novembril jahimeeste pühaku Hubertuse päeva.

Meile on see tähtpäev jäänud kuidagi kaugeks ja võõraks. Leedulased tähistavad seda päeva ka sellel aastal, kuigi hiljem, 17. novembril. Ilmselt on see pühak ja selle tähistamine seotud eelkõige katoliku usuga.

Kes oli püha Hubertus?

Hubertus sundis arvatavasti 656. aastal Akvitaania hertsogi vanima pojana. Nooruses sai ta Neustria õukondlaseks, võites seal oma võluvate kommete ja salliva loomusega üleüldise lugupidamise. Õukonnas jõudis ta kiiresti väljapaistvale kohale ning talle anti tiitel “palee krahv”. Hubertus oli väga ilmaliku meelelaadiga isik, pühendades kogu oma aja lõbustustele ja naudingutele, kuid tema suurim kirg oli jahipidamine. Umbes 26-aastaselt abiellus Hubertus Louvain’i krahvi tütre Floribanne’iga ning näis, nagu oleks ta saavutanud kõik selle maailma hüved. Kuid suur hingeline revolutsioon oli lähedal.

Kuidas sai Hubertus pühakuks?

Legend pajatab, et Suure Reede hommikul, kui kirikud täitusid usklikega, läks Hubertus hoopis jahile. Hetkel, kui ta sihtis suurt isahirve, pööras loom oma pea tema poole, ja Hubertus nägi hirve sarvede vahel krutsifiksi kujutist ning kuulis häält: “Hubertus, kui sa ei pöördu usku ja ei hakka elama püha elu, lahed sa kiiresti põrgusse.” Hubertus hüppas hobuse seljast maha, heitis end maha ja ütles: “Jumal, mida sa tahad, et ma teeksin?”. Ta sai vastuseks: “Mine ja otsi Lambert’i ja ta juhatab sind.”. Hubertus asus kohe teele Maastrichti poole, kus tol ajal oli piiskopiks Püha Lambert. Viimane võttis Hubertuse sõbralikult vastu ja hakkas tema hingeliseks teejuhiks. Kui Hubertus lesestus, andis ta ära Akvitaania hertsogi pärijaõigused ning kõik oma teised tiitlid ja aunimed. Ta jagas kogu oma maise vara vaeste vahel ja ta pühitseti peagi vaimuliku seisusesse. Kiiresti sai ta piiskopkonnas Lambert’i paremaks käeks.

Viimase nõuandel tegi Hubertus palverännaku Rooma ning sellel ajal mõrvati reetlikult Lambert. Samal tunnil ilmus paavstile nägemus, mis käskis määrata Hubertus Lambert’i järglasena piiskopi kohale. 720. aastal määraski paavst Hubertuse Maastrichti piiskopiks. Hubertus andis kõik oma piiskopi ametist saadud tulud vaestele ja oli hoolas oma paastudes ja palvetes ning tema väljendusrikkad jutlused said väga kuulsaks. Ta püstitas pühakoja Püha Lambert’i reliikviatele Prantsusmaal, Liege’is. Hubertus sai Liege’i linna patrooniks ja esimeseks piiskopiks.

Ta pühendas ennast jäägitult paganlike peiduurgaste kõrvaldamisele ja hingede usku pööramisele ning lõpuks saavutas ta täieliku väärjumalate kummardamise kaotamise. Liege’i ja Brüsseli teel asub linn nimega Tervueren (endine Fura). ühel päeval (arvatavasti 728. aastal) läks Hubertus sinna kirikut sisse õnnistama ja sai nägemuse lähenevast surmast. Kohe pärast tseremooniat jäi Hubertus haigeks ja kuue päeva pärast ta suri, huultel sõnad: “Meie isa, kes sa oled taevas … “. 3. novembril 825. aastal toodi tema keha pühalikult Amdaini (tol ajal Püha Hubertuse) kloostrisse. See kuupäev sai tema pühaks. Püha Hubertus sai üle kogu maa kuulsaks oma imede ja nägemustega, aga ka selle poolest, et ta sadu inimesi usku pööras. Keskajal oli ta üks armastatumaid pühakuid ning teda austati kui jahimeeste kaitsepühakut. Legend Püha Hubertusest elab tänapaevani.