Teadlased mitmel pool Euroopas tegid koostööna põhjaliku uuringu hundipopulatsiooni kasvust Euroopas.
2022. aastaks ulatus hundiarvukus hinnanguliselt üle 21 500 isendini. See tähendab 58% kasvu viimase kümnendi jooksul.
Vaatamata väljakutsetele, mis on seotud inimeste suure arvukusega ning olulise maakasutusega põllumajanduses, tööstuses ja linnastumises, on hundid enamikus Euroopa riikides näidanud üles märkimisväärset kohanemisvõimet ja kasvavat populatsiooni suundumust.
Paranenud seiremeetodid, kuigi kvaliteedis ja ulatuses erinevad, on mänginud olulist rolli selle taastumise jälgimisel.
Majanduslikud mõjud populatsioonile
Igal aastal hukkavad hundid Euroopa Liidus ligikaudu 56 000 kodulooma, mis aga võib riigiti erineda. Nende kahjude hüvitamine läheb EL-i riikidele igal aastal maksma 17 miljonit eurot. Positiivseid majanduslikke mõjusid seoses hundiga, nagu näiteks liiklusõnnetuste vähenemine või loodusturismi toetamisega seonduv, on aga vähe uuritud, leidsid teadlased.
Euroopa huntide taastumist toetavad mitmesugused poliitika- ja õigusaktid, nagu LIFE programmid, EL-i elupaikade direktiiv ja Berni konventsioon. Kooseksisteerimine uute hundi populatsioonidega Euroopas hõlmab inimtegevusele avalduvate mõjude, sealhulgas kariloomade hävitamist, konkurentsi ulukite pärast ja hirmu inimeste rünnakute ees, keset erinevaid sotsiaalseid ja poliitilisi seisukohti huntide taastumise kohta.
Jätkusuutlik kooseksisteerimine toimub jätkuvalt arenevates ja keerukates sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes valdkondades, mida iseloomustavad intensiivsed arutelud hundipoliitika üle.
Uurimustööd (inglise keeles) saab põhjalikumalt lugeda siit (PDF).
