27. septembril toimus FACE initsieeritud keskkonnaalane koosolek.
Koosoleku avas Euroopa parlamendi intergrupi liige Alvaro Amaro, kes rääkis, et Euroopa Liidus on uus keskkonnapoliitika. Alates aastast 2030 soovitakse alustada loodusliku mitmekesisuse taastamisega.
Alustuseks võtsid sõna parlamendi liikmed Noichl Maria, Vondra Alexandr. Nende tõdemusel on olukord Euroopas väga kehv. Väga palju põllumaad on ära hävitatud kas põudade või erosiooni tulemusena. Farmerite sissetulekud vähenevad kolossaalselt. Metsad surevad ja nende taastamisega tuleb alustada juba täna.
Liikide mitmekesisuse säilitamine on aluseks ka inimkonna säilimisele. Nende sõnul tuleb pestitsiide vähendada. Midagi tuleb peale hakata ka CO2-ga. Praegused energia hinnad on laes ning kuna oleme sõjas on ka kogu maailma toiduohutus ohus.
Stefan Lainer tõdes, et kliimamuutus ohustab toiduohutust kõige rohkem. Nii põllumehed, metsakasvatajad kui kalamehed on löögi all. Olukorda päästa aitaks loodulikku mitmekesisuse taastamine. Selleks tuleks kõigepealt vähemalt 50% protsenti vähendada pestitsiidide kasutamist.
Taastada tuleks ka looduslikud elupaigad. Sellega peavad aga nõus olema maaomanikud, kuna nende tootmispind väheneb. Taastada tuleb põõsasaiad, kiviaiad, jäärakud, looduslikud veesilmad, ojad, jõed, ennekõike aga looduslikud rohumaad.
Heidi Krüger tegi ülevaate Sotka projektis, mis on Soomes. Seal on vähenemas veelindude arvukus, selle põhjuseks märgalade kadumine ja võõrliikide mingi ja kährikkoera tegevus. Eesmärgiks on taastada esialgu vähemalt 200 märgala ja 150 rändlindude puhkeala. Raha eraldati selleks 9 miljonit eurot. Projektis osalevad, maaomanikud, jahimehed, teadlased. Tänaseks on taastatud 40 märgala ja 20 puhkeala.
Võõrkiskjate hävitamise programmiga on ühinenud vabatahtlikult 420 jahimeest. Nende kulud korvatakse (kaamerad, lõksud, transport)
Annegrett Larsen tõdes aga, et kliimamuutus toob kaasa elupaikade hävimise. Loodus tuleb tuua tagasi. Alustada tuleks kadunud ulukite tagasi toomisest. Praegu hoogsalt taasluuakse koprate elupaiku, koprad taastavad vesikondi, loovad märgalasid, taastuvad sood ja rabad (selle kõrval on meil ettepanek aastaringselt kopraid küttida lausa pühaduseteotus). Mulla kvaliteedi taastamiseks istutatakse vihmausse igale poole, ka linnadesse.
Ariel Brunner rääkis sellest, et kliimamuutus hävitab Euroopa põllumajanduse. Kord kõrvetab, kord uputab. Ainuke, mis aitab, on loodusliku mitmekesisuse taastamine ja sellepärast on rohepööre ellu kutsustudki. Kohe tuleb taastada vähemalt 20% algupärasest loodusest. Iga liikmesriik peab ise otsustama kuidas ta seda teeb.
Max Eleverfeldt tõi välja, et ilma maaomaniketa ei tule sellest rohepöördest mitte midagi välja. Kui Euroopas põllumeestele liiga palju survet avaldada, siis kolib toidutootmine kolmandatesse riikidesse. Rohepööre vähendaks Saksa metsatööstust 48%. Enne kui vana kaev kinni ajada, tuleks uus valmis ehitada.
