23.-25. juulini kestis Hiiumaal Ristnas jahindus- ja looduslaager, kus kolme päeva jooksul õpiti tundma loodushoidu, metsloomade elu-olu ja jahindust.
Laager avati pidulikult EJS-i lipu heiskamisega ning jahisarve puhus EJS-i jahisarveansambli liige Gregor Prehing. EJS-i tegevjuht Tõnis Korts pidas tervituskõne: „praktilised oskused, mis laagris saadakse, on suureks abiks tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas ja soojeneva kliima tingimustes. Neid kogemusi vahendavad oma ala parimad meistrid,” rõhutas ta.
Samuti andis laagri üks peakorraldajatest, naiskütt Livia Roomets nõu laagri korralduslikus küsimustes ja käitumisjuhistes.
Esimesel päeval sai end proovile panna töötubades
Esimesel päeval said noored kohe käed külge lüüa erinevates töötubades. Kogu päeva tegid kaasa ka loodussaate “Osooni” tegijad, kes laagris osalejate tegemisi jälgisid.
Topisemeister Kreedera Arula näitas kuidas valmib oravatopis. Ka laagris osalejad said proovida kuidas üks topist nullist valmis teha.
Jahi- ja loodusmees Peeter Hussari käe all sai lähemalt tundma õppida millised näevad välja meie metsaasukate nahad ja koljud, kuidas neid eristada ning kuidas määrata põdra ja metskitse hammaste järgi nende vanust. Noored õppisid ka näiteks väikekiskjaid nahkade järgi ära tundma ja said ülesandeks uluki kolju asetada õige naha kohale. Asjast eriti huvitunud said hiljem näha ka kuidas käib nülgimine ja ka ise selle järele proovida.
Eesti jahinduse ekspert ja hirvepeibutaja Jaan Ärmus rääkis aga sellest, kuidas käib punahirve peibutamine metsas, millist varustust selleks vaja läheb ning kuidas toimub valiklaskmine.
Naisküti Maria Põhako juures said noored omale valmistada linnusulgedest jm looduslikest materjalidest unenäopüüdjaid. Veel oli kohale kutsutud ehtekunstnik Silja Reemet, kes lasi noortel luudest ja nahkadest ehteid ja muid esemeid valmistada.
Õhtu lõpuks said laagris osalejad elaval tulel grillida vorsti ning käia lähedal asuvas rannas karastavas vees suplemas.
Teine päev möödus peamiselt lasketiirus
Teise päeva hommikul paigutati laagris osalejad Pihlaraba laskepaiga ja Paluküla lasketiiru vahel ära. Noored said laskmist harjutada nii kuuli- kui haavlitiirus. Haavlitiirus said nad proovida seisvat ja liikuvat ketast. Vinditiirus said huvilised lasta kahest suuremast vintpüssist. Lisaks said proovida ka õhupüssi, millega sai liikuvale metsseamärgile pihta lasta.
Laskeinstruktorite sõnul oli laskeoskus noortel väga erinev, oli nii neid, kes esimest korda püssi kätte said, kui ka teisi, kes juba mitu korda laskevõistlustel käinud.
Pool päeva lasketiirudes läks osalejate sõnul väga kiiresti ning meeleolukalt. Enamikele noortele jäi sellest laagripäevade eredaim mälestus.
Bussi tehniliste viperuste tõttu tuli saare ringreis küll veidi ümber korraldada, kuid sellegipoolest oli võimalus seigelda. Esmalt viidi noored loodushuvilised Hiiumaa ühte tuntumasse kohta – Vaemla villavabrikusse, kus näidati kuidas valmivad villased kudumid ja lõngad.
Seejärel alustati jalgsimatkaga Kaevatsi laiule, kuhu mööda merevett jalgsi jõuti. Laiule tehti tiir peale ja kuulati giidi lugusid kohalikust elu-olust.
Kolmandal päeval sai proovida vibu ja korraldati demojaht
Viimase päeva hommikul korraldati noortele Huntloci demojaht metsas. Osalejad said Huntloci süsteemikaardi järgi metsas liikuda nii nagu reaalses ajujahis seda tehakse. Erinevatel koordinaatidel oli ära peidetud üllatusi, mida siis nad üles pidid otsima ja milleni jõudmiseks tuli lahendada loodusteemalisi küsimusi. Retke lõpus valmistasid noored ise endale õhtusöögi priimustel.
Laagri lõpuks sai proovida märkide laskmist vibudega. Juhendajaks olid Pärnumaa vibujahiklubi liikmed, kes lahkesti noori aitasid. Vibude proovimine tekitas noortes üksjagu elevust ka nende kolme sisutiheda päeva lõpuks.
Telgid ja muu nodi kokku pakituna praamiga koju sõites jäi üksnes väsinud, ent õnnelike noorte nägudest välja lugedes mulje, et noored siiski loodust väga naudivad ega pole sellest sugugi nii võõrandunud, kui arvatakse. Erilist sära tõi silmadesse just uus ja huvitav, metsloomade ära tundmine ja lasketiirus jahipüssiga laskmine. Laagrist huvitunuid oli ootamatult palju ja see on ehe näide sellest, et huvi looduse vastu püsib endiselt suur. Kindlasti tuleks selliste loodus- ja jahindusteemaliste laagrite korraldamist jätkata.
