25. mail toimus korraline Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek, millel osales 151 hääleõiguslikku delegaati või volitatud delegaati 203-st.
Seekord kohtuti Raplamaal, Kehtna kutsehariduskeskuses. Tervitussõnad ütles EJS-i president Margus Puust. Volinikke oli tervitama tulnud Rapla maavanem Tõnis Blank. Maavanema tervitus oli meeleolukas, rääkides muuhulgas oma jahimehest isa käest kuuldud naljaloo ebaõnnestunud jänesekütist.
Volinike koosolekut juhatas Priit Piilmann ja protokollis Lea Truska. Päevakorra kinnitamise järel asuti üle andma EJS-i tunnustusavaldusi. Juubeliaasta puhul oli neid tavapärasest rohkem. President Margus Puust andis teada, et EJS-i vapimärgid „Metsised“ antakse üle juubeligalal 25. novembril Ugala teatris. „Metsised“ pälvisid: Taavi Veskimägi, Lembit Kaljuvee, Mario Sootna, Mati Kepp, Aare Veetsmann, Mati Kirs, Aarne Vainokivi, Ülo Parik, Väino Lill ja Mati Hõbemägi.
Siis oli järg teenetemärgi „Ilves“ üleandmiseks. „Ilvesed“ omistati järgmistele jahimeestele: Harjumaa: Aivo Jaanits, Jaan Luks, Vladimir Bobrov, Mihhail Jegorov (Klubi Tajask), Enn-Toivo Annuk (Tallinna JMS); Ida- Virumaa JS: Arvo Lehtla, Evald Vaht, Karl-Johannes Kärner, Jaan Pärn; Järvamaa JK: Ülo Mets, Margus Vaas, Aleksander Reinla, Oskar Paukku, Jaak Lohvart, Igor Homin, Juri Kari, Mihkel Kunila; Läänemaa: Endrik Raun, Arles Taal (Läänemaa JK), Enn Tee (Vatla JS); Pärnumaa: Udo Toomela (Pärnumaa JL ), Mart Mölder (Halinga JS), Rein Laas (Rahnoja JS); Põlva JS – Anne Reitel; Raplamaa: Risto Toom (Kaiu JK), Koit Ütt (Valgu JS); Saarte JS: Erki Aavik, Meelis Kaare, Ive Kuningas; Tartu JK: Valdo Hermann (Rannu JS), Nikolai Kisseljov (Mäger JS), Võido Lehiste (Kastre JS); Viljandimaa: Priit Kask (Abja JS), Tõnis Korts (Viljandimaa JL); Võrumaa JS: Juss Torp, Uuno Minka, Arvo Kõva; Lea Truska – EJS-i büroo.
Järgnesid tänukirjad: Rein Sõitja, Vjatseslav Rusak, Juhan Kits, Aldo Laid, Andrus Nadel, Boris Sikerin, Gennadi Uvarov, A. Mihhejev, Nikolai Ignatenko, Vitali Rubtsov, Juri Krutšinin, Anatoli Kolchenko, Toivo Kukk, Toomas Kalpus, Pavel Zukovets, Aarne Viikholm, Vello Ambus, Tanel Moora, Vadim Savrak, Aare Männik, Andrus Eltmaa, Taavi Taal, Erki German, Anatoli Tambelt, Arvi Lepisk, Kalju Hermann, Viljar Ilves, Veljo Jalak, Indrek Kaarna, Jürjo Lokk, Arnold Loos, Margus Narusing, Anti Perkson, Tõnu Peterson, Janek Raid, Lauri Saks, Indrek Sütt, Sulev Heinaru, Lembit Lump, Ene Muts, Arno Saar, Kaljo Schmidt, Kalev Tamm, Ülo Vask, Rita- Anette Kohava, Madis Helve, Ivo Remmelgas, Märt Laansalu, Jaan Zilmer, Henno Kallas, Mart Kiisküla, Enno Nikker, Daniel Savka, Indrek Reinaru, Jaan Lukas, Andres Kägu, Janek Mõtsar, Andero Tank ja Tarmo Arak.
Päevakorra järgmine punkt oli EJS-i presidendi Margus Puusti ülevaade juhatuse tööst 2016. aastal. Puust esitas illustreeritud ettekande ja sellele lisaks oli volinikele jaotatud vastvalminud EJS-i aastaraamat, mis andis samuti tunnistust eelmise aasta tegevusest.
Veel teistki EJS-i trükist tutvustati volikogul. See oli äsja trükist tulnud Kaarel Rohti „Jahimehe linnumääraja“.
Tegevjuht Tõnis Korts kandis ette 2016. majandusaasta aruande ja tutvustas lühidalt raamatupidamise aastaaruande bilanssi ja tulemiaruannet. Volinikel oli eelnevalt võimalus tutvuda kõigi vajalike dokumentidega. Büroo poolt olid volinikele ettevalmistatud eelarvete ja majandusaasta aruande kohta ka selgitavad seletuskirjad. Volinikud kinnitasid majandusaasta aruande ning määrasid 2017. aasta audiitoriks OÜ Grow Audit vandeaudiitori Aare Olanderi.
Lisaks tutvustas tegevjuht 2017. aasta eelarvet. Tema sõnul on mitmed tuluallikad kokku kuivanud, üheks olulisemaks neist SAK-ist tulenev välisjahimeeste külaskäikude märkimisväärne vähenemine. 2017. aasta eelarve oli volinikele esitatud eelneva kolme aasta võrdluses ja see võimaldas jooksva aasta eelarvet paremini analüüsida. Eelarve kinnitati volinike poolt esitatud kujul.
Edasi käsitlesid volinikud EJS-i liikmemaksu kinnitamist alates 2018. aastast. Juhatus oli teinud ettepaneku tõsta liikmemaksu 12 eurolt 15 euroni. Põhjendused ja analüüsi esitas EJS-i president Margus Puust. Puust tõi välja 5 aspekti: „Viimati tõsteti liikmemaksu kuus aastat tagasi ja seda tehti eelkõige seoses ajakirjaga Eesti Jahimees. Vahepeal on toiminud inflatsioon ja projektide finantseerimisvõimalused on vähenenud. Oleme suur ja tugev organisatsioon, kellel on rohkem vaja vaadata tulevikku. Siiani on liialt väike olnud arendusele eraldatav eelarve osa. Juhul kui saavutame ühise keele liikmemaksu tõstmise osas, saame järgmise aastal koostada eelarve, kus on suuremalt sees ka arendusele mõeldud ressursid. Meil on volikogu poolt vastu võetud Eesti Jahimeeste Seltsi arengusuunad aastani 2020. Seal on toodud organisatsiooni 9 põhilist eesmärki. Nimetagem nendest ühtse jahindusliku andmebaasi (JAHIS) väljaarendamist, parema juurdepääsu tagamist kõrgetasemelisele ja mitmekülgsele jahindusteenusele, uute teenuste (sh teadustöö, IT-lahendused) ja toodete arendamist. Oluline osa on meile soodsa meediaruumi väljakujundamisel. Et neid meie endi poolt püstitatud eesmärke täita, on vaja lisa ressurssi. Meil on kokku lepitud teemad mitmete jahinduslike teadustööde teostamise osas, aga puudub finants. Nimetagem siin näiteks jahinduslikku sotsioloogilist uuringut suurkiskjate osas.
SAK on tinginud jahikülaliste tunduva vähenemise. Endise 5000 külalise asemel külastab meid 3000. Välisjahimeeste jahitunnistuste väljaandmise tasud laekuvad aga EJS-i eelarvesse ja sellega kaetakse jahikülalistele dokumentide väljastamise kulud. Ka siin tekib puudujääk, mida on vaja katta. Vaatamata tulude vähenemisele on vaja teenust osutada ja inimesi tööl hoida.
Ka jahiseadusest tulenev 10-aastane jahitunnistuse kehtivus vähendas meie tulusid tasude laekumise osas poole võrra. Seda on osaliselt kompenseerinud keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastatud tasude tõus, aga ka siin ei kata tõus tegelikke kulusid.
EJS-i liikmemaksud on olnud väga hea investeering jahindusse. Iga liikmemaksuna sisse makstud euro on toonud läbi projektide, lepingute, majandustegevuse jms kolm kuni neli eurot eelarvesse juurde. Sellest ja muust tulenevalt oleme suur ja tugev organisatsioon, kellega arvestab riik, kui sõlmib olulisi lepinguid või muudab seadusandlust.“
Volinikud esitasid küsimusi ja see järel toimus hääletamine. Valdav enamus toetas uue liikmemaksu kehtestamist.
Järgmine päevakorrapunkt oli Eesti Jahinduse Hea Tava täiendamine maaomandit puudutavate sätetega. Volinikud lisasid tava I peatükki kaks uut punkti: Pea jahti selliselt, et see ei kahjustaks maaomaniku vara ja toeta maaomanikku jahialastes küsimustes , koostöö on mõlemale osapoolele kasulik. Eesti Jahinduse Hea Tava võeti vastu EJS-i volinike koosolekul kolme aasta eest.
Koosolekul toimus põnev ettekanne teemal „Loenda ulukit – põder.“ Selle esitas volinik ja EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe. Vahtramäe näitas ulukite loendamist seltsi, maakonna ja Eesti tasemel ja kutsus üles vaatama suurt pilti ja mõistma valiklaskmise tegelikku olemust. Läbi valiklaskmise ja sellekohaste kokkulepete naaberseltsidega saame oluliselt parandada populatsiooni seisundit ja suurendada küttimist ning saada väärilisi jahitrofeesid. Samuti pani ta kõigile südamele, et meie põdrapopulatsiooni küttimismahtude määramisel tuleb lähtuda tegelikust arvukusest, aga see eeldab kvaliteetseid loendusi. Siin tehtud vead maksavad karmilt kätte.
Muude küsimuste all oli seekord neli punkti. Jahinduslikust õiguspraktikast rääkis volinik Erki Aavik, tehes seda ühe kaasuse näitel. Küsimus oli 10-eurose jahiõiguse tasu maksmata jätmises ja ebaproportsionaalse karistuse määramisest selle teo eest. Aaviku rõhutas kahte punkti: alati tuleb asjade lahendamisel lähtuda olemasolevatest kohtulahenditest ja nõustaja otsimisel tuleb vaadata, kes juristidest on antud teemade lahendamisel olnud edukas. Ettekandja informatsioon võeti volinike poolt teadmiseks.
Edasi tutvustas projektijuht Karri Urban EJS-i IT lahendusi „Metsis“ ja „Jahis“. Nende kohta toimuvad infopäevad, kus soovijad saavad osaleda. Esimene infopäev toimub 8. juuni Kuristiku tänaval Tallinnas.
Kokkutulekust kõneles tegevjuht. Registreerimine kokkutulekule on avatud. Seda saab teha kodulehekülje kaudu. Loodetavasti tuleb juubeliaastale vääriline sündmus, mida kõik soovijad saavad külastada.
EJS-i juhatuse liige Jaanus Põldmaa tutvustas Tšehhi õppereisi, kuhu on veel mõned vabad kohad.
President Margus Puust tänas veelkord volinikke, juhatuse liikmeid, seltside esimehi tehtud suure töö eest.
Lõpus tehti ühine grupipilt autasusaajatest uue EJS-i fotoseina taustal, mis valmis volinike koosolekuks. See fotosein on üleval ka Toosikannu kokkutulekul ja juubeligalal Ugalas ning kõik soovijad saavad selle taustal pilti teha.
EJS-i tänab kõiki volinikke ja korraldajaid kohapeal. Eriline tänu Kehtna Kutsehariduse keskuse tublidele töötajatele ja toiduosakonna õpilastele, kes katsid volinikele maitsva laua.
Tekst: Tõnis Korts
Fotod: Andra Hamburg
