17. juunil toimus Harjumaal Virla külas Siidrifarmis EJS-i volinike koosolek. Seal osales 165 hääleõiguslikku volinikku 209-st.
Koosoleku alguseks mängis jahisarveansambel signaale “Tulge kokku” ja “Jahi algus”. EJS-i president Margus Puust avas koosoleku. Seejärel andis üles tervitussõnad Kose vallavanem Merle Pussak. Valiti häältelugejad ja mandaatkomisjon. Mandaatkomisjoni kuulusid Mati Kivistik, Tõnu Peterson ja Ivo Kalmus. Seejärel valiti protokollija Lea Truska ja koosoleku juhataja Priit Piilmann. Seni kuni mandaatkomisjon oma tööd tegi, sai sõna Siidrifarmis omanik Aivar Kuusk. Aivar Kuusk andis ka jahimeestele lubaduse, et teeb selle aasta jooksul ära seni tiiva küüduste pärast mittetundmise tõttu venima jäänud noorjahimehe eksamid.
Pärast mandaatkomisjoni esimehe Mati Kivistu poolt otsuse ettekandmist algas koosoleku sisuline pool. Kinnitati päevakord, milles oli kuus sisulist puntki. Esimese kättekorra punktina annetati traditsiooniliselt EJS-i tunnustusavaldused – Ilves ja Kobras. Ilves omistati Ats Kasemaale, Helmuth Kaljole, Danel Nirgile, Raul Viilole, Kalev Päästelile, Ilmar Paalile, Eerik Väärtnõule, Raivo Sassile, Enno Hüvale. Kopra teenetemärgi said Nikolai Laanetu, Tõnis Ulm, Vahur Koplimaa, Raivo Kert, Andres Erik, Mati Ots, Ilmar Ait, Kaido Kuus, Toivo Vaik, Aivo Põim, Uno Saks, Arvo Kase, Kaljo Lind, Anne Reitel, Anne Vasarik, Juhan Pikkur, Margus Kukk, Viljar Loode, Urmas Rooden, Ivo Sepp, Maaris Sveters, Rene Tarum, Viktor Lonski, Argo Vamper ja Henno Kallas.
Lisaks anti esimest korda üle aasta teo tunnustusavaldus. Aasta teoks nomineeriti ”Ulukid teel” project, mille võttis vastu projektijuht Urmas Salmu. Aasta teo auhinnaks oli metallist jahimehe kujuke koeraga.
Seejärel tegi EJS-i president Margus Puust ülevaate eelmisel aasta juhatuse tööst. Puusti sõnul oli möödunud aasta kõigile raske, tuli kohaneda pandeemia ja eriolukorraga. Ühisjahid said õnneks peetud ja võetud kohustused küttimise osas täidetud. Selle eest tänas Puust kõiki jahimehi.
Edasi sai sõna tegevjuht Tõnis Korts, kes tutvustas EJS-i 2020. aasta majandusaasta aruannet. Tegevjuhi sõnul mõjutas pandeemia ka jahimeeste seltsi tulu poolt, aga tervikuna saadi majanduslikult hästi hakkama. Seejärel kandis Korts ette audiitori otsuse majandusaasta tulemuste läbivaatamise kohta. Volikogu kinnitas ühehäälselt dokumendi. 2021. aastat auditeerima valiti vandeaudiitor Aare Oolander.
Järgmise päevakorrapunktina tutvustas tegevjuht 2021. aasta eelarvet ja selle koostamise põhimõtteid. Volinikud kinnitasid eelarve. Seejärel toimus tunniajaline lõunapaus, kus maitsti Volli grilli poolt ja Siidrifarmi poolt ettevalmistatud hõrgutisi.
Pärastlõunal mindi päeva olulisema teema juurde – jahipiirkonna kasutusõiguste lubade pikendamine. Esimese ettekande sel teemal tegi Margus Puust, kes andis ülevaate olukorrast, kus hetkel asume ja tutvustas juhatuse tegevust ja erinevate läbirääkimiste tulemusi. Puust otsustas arutelusid keskkonnaministriga, maaomanike esindusorganisatsioonide ja Riigikogu keskonna- ja maaelukomisjoniga. Puust kutsus ka üles keskenduma kõige tähtsamale – kasutusõiguste lubade pikendamisele ja vältima sisetülisid.
Seejärel sai sõna külalisesineja ühinenud metsaomanike organisatsioonist (ÜMO) jahindusspetsialist Reevo Paas. Ta rääkis ÜMO poolt koostatud lepingutest ja eesmärkidest, mida nende liikmed soovivad saavutada. Eelnevalt saadeti volinike poolt küsimusi, millele Reevo Paas vastas. Kahjuks jäi aeg lühiseks, mistõttu kõikidele küsimustele ta vastata ei jõudnud. Ettekandja lubas, et kui on küsimusi, siis võib need hiljem järgi saata.
Seejärel sai sõna juhatuse liige, volinik Jaak Volmer, kes rääkis Tartu kogemusest kasutusõiguste lepingute pikendamisel ja edasisest võimalikest tegevustest. Seejärel toimus arutelu. Juhatuse poolt oli ette valmistatud otsuse eelnõu, mida arutelu käigus vormiti selliseks, et see sobiks kõigile volinikele. Lõpuks võeti ühehäälselt vastu alljärgnev otsus: ”Toetame ulukikeskset jahindust. EJSi liikmesorganisatsioonidel tuleb sõlmida maaomanikega, kes seda soovivad vastastikku sobivad kokkulepped. Seadusest tulenevalt ei ole määratud, kui palju peab kokkuleppeid olema. Oleme seisukohal, et väga hea on olukord, kui lepingutega (sh riigimaade osas) on kaetud pool jahipiirkonna jahiks sobivast maast. Soovitus on, et sõlmida tuleb nii palju lepinguid kui võimalik ja vajalik. Toetame koos sellega KeA uut jahindusnõukogu töökorra eelnõud, kus nähakse ette konsensuse kaotamist KÕL nõusoleku hääletamisel.”
Viimane päevakorra sisuline punkt oli EJS-i tegevuskava 2021‒2025 kinnitamine. Selle teema kandis ette tegevjuht. Ta tutvustas kuidas arengusdokument on valminud, missugused etapid läbinud ja missugustele põhimõtetele tuginedes koostatud. Samuti ütles tegevjuht, et arengudokument ei ole kivisse rajutud, seda võib vajadusel perioodiliselt üle vaadata ja sõnastust või eesmärke kohendada. Ettekandja tänas kõiki neid, kes on selle koostamisel osalenud ja oma sisendi arengudokumenti andnud. Volikogu kinnitas EJS-i tegevuskava ühehäälselt.
Muude küsimuste all anti teavet selle kohta, et Keskkonnaministeerium on ette valmistamas vajalikku seadusmuudatust, et suurulukilube saaks üle Eesti elektroonselt kasutada. Samuti anti teada, et selle aasta viimane jahitrofeede hindamine toimub 29. juunil Järvamaal.
Lõppsõnad ütles Margus Puust, kus ta kutsus üles kasutusõiguse pikendamisele. Seejärel kuulutasid jahisarveansambel jahi lõppu.
