19. novembril toimus Viljandimaal Halliste jahiseltsis maaomanike jaht. Traditsioon sai alguse eelmisel aastal.
Jahiseltsi esimehe Tõnu Tukki sõnul on Halliste jahiseltsil sõlmitud umbes 80% eramaadest jahindusliku kasutamise lepingud ja nende tegemine käib edasi. „Jahimees on lüli riigi ja looduse vahel ja maaomanikega suhted peavad jahiseltsil olema korras,“ ütles Tukk. „Ka ühine jahilkäik täidab seda eesmärki,“ lisas ta.
Jahipäev algas nagu kombeks ühise rivistusega ja jahijuhataja poolse instruktaažiga. Jahijuhataja Tõnu Tukk tuletas meelde jahiohutuse nõudeid ja tutvustas loomi, keda võib küttida. Küttida võis põtra, metssiga ja hirve. Jahipäeval osales 19 kutsutud külalist, enamikul on jahipiirkonnas maaomand. Kokku oli jahilisi 50 ja lisaks 6 neljajalgset sõpra.
Halliste jahiseltsis on ulukite arvukus hea ja elupaikasid piisavalt. Jahipäeval tehti kaks aju. Jaht kujunes igati edukaks, kütiti kolm põtra ja üks metssiga. Jahikuningaks sai Raigo Paimla, kes tabas kaks põtra. Ühe põdra küttis Raigo Vare ja metssea Elari Ilusk.
Jahipäeva lõppedes toimus ulukite austamine ja läideti küünlad. Jahikuningas Raigo Paimla sai autasustatud ja teised kütid meeles peetud.
Jahipäeva lõppedes ootas jahimajas kuum supp ja mulgi puder, mis tahtsid lihtsalt keele alla viia.
Halliste Jahiselts on tubli kollektiiv, kus hoolitakse ulukitest, austatakse maaomanikke ja hoitakse ja arendatakse jahikultuuri. Jahil osalenud tegevjuhi Tõnis Kortsu poolt suur tänu hästi korraldatud jahipäeva eest ning eesti jahinduse hoidmise ja arendamise eest ‒ kivi kotti!
