Esimesed uluki valgustõkkereflektorid on saare maanteedel juba paigas ja ülejäänud jahtkondadele kätte jagatud – kui kõik ligi 400 loomi autode eest hoiatavat reflektorit paigas, on Hiiu maakonna maanteed nendega kõige paremini varustatud.
Nii Saksamaal, kust idee pärit, kui Eestis tehtud uuringutest on selgunud, et autode ja loomade kokkupõrked vähenevad oluliselt maanteelõikudel, kuhu valgustõkkereflektorid paigaldatud, kirjutab Hiiu Leht.
Reflektorid paigaldatakse maantee piirdepostidele ja nende tööpõhimõte on päris huvitav – kahe järjestikuse piirdeposti vahele tekib autotuledest metsa poole valgusmüür, mis hoiab metslooma teest eemale. See mõjub ulukile kui valgusfoor, andes hoiatussignaali, et teed ei ole mõistlik sel ajahetkel ületada.
Kui umbes 7 eurot maksev reflektor kasvõi mõnegi loomadega kokkupõrkest juhtunud liiklusõnnetuse ära hoiab, on see end kordades ära tasunud, nentis Hiiumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Andres Onemar.
Onemar rääkis, et on ka ise paar korda maanteel sõites loomadega kokku põrganud: “Kõige karmim asi, mis mul endal juhtunud, oli siis, kui Kõrgessaares suur hirvepull jooksis autole külje pealt sisse – terve parem külg tuli ära ja remont maksis 12 000 krooni.” Kahjudest veel kurvemaks nimetas ta metslooma hukkumist liiklusõnnetuses – looma piinlemist kuni jahimees sündmuskohale jõuab, on väga valus vaadata.
“Kui me tahame, et Hiiumaa oleks jätkuvalt roheline saar, kus on palju loodust, siis peame elama koos ulukitega ja kaitsma nii neid kui inimesi ja inimeste vara,” ütles Onemar.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu tõdes, et kõik, mis juhtub inimestega liiklusõnnetuses on kurb ja tragöödia, aga väga õudne on ka see, mis loomaga juhtub. “Olen ise autoga kokkupõrkes viga saanud metskitse kõrval nutnud,” ütles Sarapuu. Üks põhjus, miks ta projektikirjutamise ette võttis, oligi see, et metsloomadega seotud liiklusõnnetusi natukenegi vähem oleks, kui Hiiumaal seni ette tuleb.
Reflektoritega maateelõikudel vähenevad Saksamaa uuringute näitajate põhjal metskitsedega juhtunud kokkupõrked üle 70 protsendi, hirve puhul on see pisut väiksem, 40 protsendi kanti.
“Helkur on odavaim elupäästja nii inimese kui metslooma jaoks,” kinnitas tegevjuht.
Iga Hiiumaa jahtkond sai 70–80 helkurit ja ühele kilomeetrile kulub neid 40 – nii varustatakse reflektoritega viie jahtkonna maadel maanteelõigud, kus jahimehed teavad olevat metsloomade ülekäiguteed. Kokku u 12 kilomeetrit. Määratakse ka sama pikad kontrolllõigud ning andmeid loomadega juhtunud kokkupõrgete kohta hakatakse edastama Tartu Ülikoolile, kus korraldatakse uuring – kui palju reflektoritest siis ikkagi kasu on.
Värskelt paigaldatud reflektoreid käis vaatamas ka maanteeameti töötaja Marika Koppel, kellega lepiti kokku, et kui mõni piirdepost näiteks otsasõidu või lumelükkamisega purunema peaks, et siis reflektorit koos purunenud postiga minema ei visataks. Selle saab uuele postile külge kruvida.
Kui aasta alguses ei olnud Hiiumaal veel ainsatki maanteelõiku, mis oleks varustatud valgustõkkereflektoritega, siis võimalus tekkis tänu kohaliku omavalitsuse kohaliku turvalisuse taotlusvoorule. Veebruaris alustas vallavalitsus taotluste vastuvõtmist projektile “Kogukondliku turvalisuse 2022. aasta maakondlik projekt”, milles osales ka Hiiumaa jahimeeste selts ja edukalt.
“Kui kevade hakul Hiiumaa jahindust juhtiva Anu Sarapuuga projektist juttu tuli, tundus see küll väga huvitav ja tõsine plaan, kuid usku toetuse saamiseks pehmelt öeldes nappis,” ütles projektijuht Urmas Salmu. “Tänaseks on saanud selgeks, et ebatõenäoline osutus siiski tõeseks.”
Kogu projekt, mida on selle algusest saadik aktiivselt toetanud ka If Kindlustus, on mandril kestnud juba poolteist aastat. “Senine kogemus on näidanud, et kui reflektoritega kaetud lõikudel on öisel ajal toimunud metsloomadega vaid neli kokkupõrget, siis samasugustes tingimustes olevatel võrdluslõikudel juba 14. Seega võime järeldada, et reflektorite mõjusus on mõõdetav pea kolmekordse efektiivsusega,” tõi Salmu välja.
Iga uluk, kelle elu on seeläbi õnnestunud säästa, elab oma loomulikku eluringi, ei tekita peavalu autoomanikule ega ammugi inimestele. Igale jahimehele on oluline turvalisus, seda nii igapäevases liikluses kui aktiivsel jahihooajal.
EJS algatas “Ulukid teel” projekti, mille eesmärk on vähendada liikluses inimeste ja metsloomade vahelisi kokkupõrkeid. Septembris 2020 alustati selleks uluki valgustõkkereflektorite paigaldamist teelõikudele. Projekti käigus testitakse ja uuritakse maanteede tähispostidele paigaldatavate valgusreflektorite mõju metsloomadega seotud õnnetustele. Reflektorid paigaldati Lääne-Viru, Ida-Viru-, Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaale. Projekti käigus kaetakse Eestis seitsme maakonna 24 maanteelõigule kokku ligi 1000 valgustõkke reflektorit.
Vaata lähemalt Hiiu Lehest.
