Möödunud nädalavahetus oli jahikogukonnale üks kurvemaid. Huntide poolt murtuna hukkus kaks tublit jahikoera.
11. novembri hommikul sai Harjumaal Kahalas õnnetult otsa Vene-Euroopa laika Blacky. 10. detsembril oleks koer saanud nelja aastaseks.
Koer osales koos jahimeestega suurulukijahil Kahala jahipiirkonnas Hirvli küla lähistel. Õnnetus juhtus kohe esimeses ajus ja koera peremees märkas, et koera GPS-seade on pikalt ühe kohapeal paigal. Kohale jõudes oli koer murtud ja osaliselt ära söödud.
Kohalike sõnul on augusti algusest kuni tänaseni Keskkonnaametisse teatatud kuue külakoera murdmisest lähiümbruses. Sarnaseid murdmisi oli ka eelmisel aastal.
Õnnetus Järvamaal
Teine õnnetus juhtus suurulukijahil Kabalas Järvamaal. Õnnetus juhtus jahipäeva teisel poolel. Seal märkas koera peremees samuti, et GPS-seadme järgi on koer kahtlaselt kaua paigal. Tegemist oli üle kolme aastase Jämtlandi Minttuga. Koera peremehe sõnul on talle endale arusaadav, et sellised õnnetused juhtuvad ja see risk on alati olemas, aga kõige raskem on seletada kodus lastele, et nende sõber ei tule enam koju.
Õnnetuse koha lähedal Villevere külas on sellel aastal esinenud mitmeid koerte murdimisi huntide poolt.
Probleemisendid
Põhjuseid miks hundid koeri murravad, on mitmeid. Suure tõenäosusega on tegemist nii nimetatud probleemisenditega, kes koera murdmise ameti on kätte saanud ja seda jätkavad. Samuti sagenevad koerte murdmised siis, kui huntide arvukus tõuseb üle ohjamiskavas kokkulepitud maksimumpiiri. Selline olukord on just tänases Eestis, mil ulukiseire spetsialistide sõnul on hunte liiga palju. Põhjuseid võib olla teisigi.
Hundijaht hakkas jahieeskirjade järgi 1. novembrist ja lõppeb veebruarikuu viimase päevaga. Sellel aastal algas hundijaht kümmekond päeva hiljem. Kas jahi õigeaegne algus oleks ära hoidnud koerte hukkumise, on täna raske öelda. Jahi edasilükkumine tekitas kogukonnas arusaamatust ja nõutust.
