Ligi 50 aastase pausi järgi lubati 2015. aastal taas hüljeid küttida, küttimismaht oli 53 isendit. Aasta lõpuga läbi saanud jahihooajal kütiti kokku 10 hallhüljest.
Liivi lahe Pärnu maakonnaga piirnevatelt jahialadelt 9 ja Hiiumaa läänerannikult 1 hallhüljes. Enim kütiti hallhülgeid Kihnu jahipiirkonnas (6).
Jaan Ärmus, Keskkonnaamet: “Hallhülge küttimine on suuresti seotud traditsioonidega ja seda kinnitab Kihnu saarega piirnevalt merealalt kütitud hüljeste arv. Eesti Jahimeeste Selts koos Soome vastava ala spetsialistidega korraldas kõigis merealaga piirnevates maakondades jahimeestele hülge küttimisega seonduvad koolitused. Koolitus annab vajalikud teadmised, aga kogemused kogunevad alles tegelikul jahipidamisel. Seega võime küttimistulemustega igati rahul olla, sest etteantud küttimislimiit andis jahimeestele võimaluse hallhüljeste küttimiseks, kuid ei ole olnud kohustuslik.”
Hallhülge taasküttimise peamised argumendid on olnud:
- soov küttimise kaudu reguleerida hüljeste arvukuse kasvu ja sellega ka hüljeste poolt kalandusele tekitatavaid kahjusid, sh likvideerida nö probleemisendeid, kes regulaarselt kindlas piirkonnas püüniseid kahjustavad;
- taasalustada väikesemahulist hülgejahti traditsioonilistes hülgejahi piirkondades jahitraditsiooni ja sellega seonduva kultuuripärandi säilitamiseks.
| Maakond | Limiit | Kütitud |
| Liivi laht Pärnumaa | 18 | 9 |
| Liivi laht Saaremaa | 15 | |
| Saarte põhja- ja läänerannik Hiiumaa | 4 | 1 |
| Saarte põhja- ja läänerannik Saaremaa | 4 | |
| Soome laht Harjumaa | 5 | |
| Soome laht Ida-Virumaa | 3 | |
| Soome laht Lääne-Virumaa | 3 | |
| Reserv | 1 | |
| Kokku | 53 | 10 |
