Keskkonnaameti andmetel on 12. septembri seisuga on kütitud seitse hallhüljest.
Liivi lahe Pärnumaa piirkonnas neli, Saaremaa piirkonnas üks, Saarte põhja- ja lääneranniku Hiiumaa piirkonnas üks ja Soome lahe Lääne-Virumaa piirkonnas üks.
Kokku anti hülgejahi hooajal 42 hallhülge küttimisluba.
Vaata kogu jaotust Keskkonnaameti kodulehelt
Rauno Veeroja kokkuvõte ulukiseirearuandest:
Vastavalt 2013. aastal jõustunud jahiseadusele sai hallhülgest jahiuluk ning 2014. aastal jõustusid ka tema praktilist jahti võimaldavad rakendussätted. Hallhülge arvukus on nii Eesti vetes kui ka kogu Läänemeres olnud juba aastaid tugevas kasvutrendis. Mullu loendati Eesti territooriumil kevadsuvel lesilates karvavahetusel olevaid isendeid kokku siiski vähem (4237) kui aasta varem (5266), kuid selle üheks võimalikuks põhjuseks peetakse loenduseaegset ebasobivat ilmastikku: jahedat ja tuulist ilma. Pikemat perioodi jälgides on hallhülge arvukus Eestis kasvanud kiirusega 6–8% aastas. Hallhülgeid loendatakse enam Liivi lahes ning seal on olnud suurimad ka nende kalandusele tekitatud kahjud.
Hallhülge kaitse tegevuskavas on kokku lepitud, et jahi algusaastatel määratakse kvoot kuni 1% loendatud isenditest. Sellest tulenevalt oli möödunud jahihooajal kvoot 53, millest kokkuvõttes kütiti ära vaid kümme isendit. Kuigi populatsioon kannataks arvatavasti oluliselt suuremat küttimissurvet, pole senist küttimishuvi/-võimekust arvestades vaja neid põhimõtteid esialgu muuta. Tänavusel jahihooajal (15. aprillist kuni 31. detsembrini) võib küttida kokku 42 hallhüljest.
