Eile toimus Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) hülgejahiteemaline ümarlaud. Ümarlaua kutsus kokku EJSi president Margus Puust ja selles osalesid eri ametkondade ja huvigruppide esindajad. Räägiti hülgejahi korralduse eri tahkudest. Hülgejahti pole Eestis peetud pea 50 aastat. Teadlaste hinnangul on hallhülge populatsioon tänu kaitsemeetmetele aastatega jõudsalt kosunud ja jõudnud sellisesse seisu, et seda ressurssi võib hakata kasutama.
Vastavalt uuele jahiseadusele on hallhüljes suuruluk. Suurulukile koostab küttimisettepaneku Keskkonnaagentuur. Selle aasta 15. aprillil avati taas jahipidamine hallhülgele ja kinnitati küttimiskvoot 53 isendit. See on jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 33, Saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 isendit. Küttimiskvoodi jaotamisel on arvestatud nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid seisukohti.
Ümarlauas osalenud otsustasid, et selles koosseisus tegutsetakse edasi ja jälgitakse pingsalt, kuidas hülgejaht praktikas toimub ja millised küsimused ülesse kerkivad.
Ümarlauas osalenud KKMi esindaja Tõnu Traksi sõnul otsitakse kerkinud küsimustele ja probleemidele koos vastuseid ja lahendusi. Kui see osutub vajalikuks ja leitakse üksmeel, tehakse üheskoos ka ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks. Sügisel on kõigis kolmes piirkonnas plaanitud koolituspäevade korraldamine, kus osalevad ka Soome hülgejahikoolitajad. Sellekohane info saab olema EJS kodulehel.
Kokkutulnud olid üksmeelel, et nii nagu kõiki teisi ulukeid nii koheldakse ka hülgeid aupaklikkusega ja küttimine neile toimub Eest jahinduse hea tava kohaselt. Hallhülgeid tohib küttida selline jahimees, kellel on olemas kehtiv jahitunnistus ja jahiluba ning sooritatud suuruluki laskekatse.
