10. juuli seisuga on sel jahiaastal kütitud vaid neli hallhüljest.
Hülge küttimiskvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 isendit Liivi lahes, 8 saarte põhja- ja läänerannikul ning 7 Soome lahes. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel. Seni on kõik neli hülge kütitud Pärnumaal Kihnus.
„Hülgejaht on jahimeeste seas pigem ebapopulaarne, sest sellel on rasked asjaolud,“ selgitas möödunud nädalal hülgejahil käinud naiskütt Triin Roostfeldt. „Kohtades, kus jaht on lubatud, on hülgeid raske küttida,“ lisas Triin. „Mina küttisin Kihnu lähedal paadist, mis oli väga keeruline, sest vesi oli sügav ja kõik asjaolud pidevalt muutuvad,“ lisas ta.
Kui kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, siis 2017. aasta kevadsuvisel lennuloendusel leiti Eesti lesilatest kokku 3737 karva vahetavat hüljest, mis on mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel. Keskkonnaamet kehtestab hallhülge küttimismahu arvestades ulukiloendusi, kalandusele tekitatud kahjude levikut ning möödunud jahihooaja küttimise piirkondlikku jaotust.
Selleks jahiaastaks kehtestati hallhülge küttimismahuks 37 isendit, mis on 1% eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonnast Eestis. Hallhülge jahihooaeg algas tänavu 15. aprillil ja lõppeb 31. detsembril.
