Ruhnus juba teist aastat hülge küttinud Meelis Peet sulatab hülgerasva ja on ära õppinud ka nahaparkimise, et vanu traditsioone elus hoida.
Eelmisel suvel kütitud hülge liha läks külarahva vahel jagamisele. Kes tahtis, see sai. Üheks oluliseks asjaks peabki hülgekütt seda, et inimesed ei unustaks hülgeliha maitset ära, kirjutab Saarte Hääl.
Hülgest sai Meelis Peet rasva seda sulatades 30 liitri jagu, mille ta purkides tallele pani. Mehe kinnitusel on see väärt kraam ja rõveda haisu kohta käivad jutud on vaid legendid. “Selline räimepraadimise lõhn ja kalamaksaõli maitse on tal,” iseloomustab Peet hülgerasva, mis pärast kuumutamist ei hangu ning kui kõik õigesti teha, jääb selge ja läbipaistev.
Loe lähemalt Saarte Häälest.
