Pärandkultuuri säilitamisele ja traditsioonilise eluviisi väärtustamisele rõhudes murdsid kihnlased neljakümneaastase keelu järel läbi ametkondlikest müüridest ja 2015. aastast lubati Eestis taas hallhülgeid sihikule võtta.
Eesmärgini aitas jõuda Kihnu kultuuriruumi arvamine UNESCO maailmapärandi nimekirja. Nüüd saavad kihnlased igal jahihooajal kasutada küttimismahtu, et kihnu keeles suura(e)ll sihikule võtta, kirjutab Postimees.
„Hülgepüügi taaslubamise taotlus oli seotud mitme asjaga,” ütles Uiõ-Matu talu perenaine Mare Mätas, tollane sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja. „Tahtsime väärtustada meeste traditsioonilist elatusala ja hülgepüük on olnud väikesaarel läbi ajaloo üks ellujäämisvõimalus. Sellega tegelejad saavad pakkuda tooteid meie külalistele ja hülgeid on siinsetes vetes nii palju, et nad tekitavad tõsist muret ja kahju kaluritele.”
Loe lähemalt Postimehest.
