2. märtsi varahommikul murdsid hundid Vaskräämal ühe talu õues põlvekõrguse koera, tarisid surmatud looma maja eest vaevalt paarikümne meetri kaugusele ja asusid saagi kallale.
Kohalik jahimees Andres Lehe, kes käis jälgi uurimas, et hundirünnakut tuvastada, ütles Pärnu Postimehele vähimagi kahtluseta, et tegu on huntidega.
“Küsimus on, kas hunte oli kaks või neli,” sõnas ta. “Siin liigub ringi kaks hundiperekonda, kes ei karda inimasustuse lähedale tulla, ühes on kaks, teises neli looma.”
Mullu detsembrist pole olnud kuud, kus poleks Vaskrääma-Seljametsa alal toimunud hundirünnakuid taludes. Maha on murtud vähemalt neli õuekoera, viimati jaanuaris Seljametsas Kõvatoomase talumaja hoovis.
Täna hundide rünnaku alla sattunud talu nime ei avalda me peremehe soovil, kuna majapidamine asub üksikus kohas ning nüüd pole peres enam ka kahejalgsete kontvõõraste eest hoiatavat õuekoera.
Lehe sõnas jahimehena, et huntidele tuleb koht kätte näidata ja nad elamute juurest eemale peletada, et ülemäära julgeks muutunud kiskjad inimest austama hakkaksid ja hoonetest eemale hoiaksid.
Hundijahi hooaeg lõppes üleeile, 28. veebruaril, kuid erandkorras on antud lube huntide küttimiseks, kui nad on hakanud mõnes piirkonnas liiga julgelt elamute läheduses murdma. Hunte kütitakse Eesti piiratud arvul kvoodi alusel, kusjuures Pärnumaal on suured alad, kus jaht huntidele on juba aastaid täiesti keelustatud.
Loe edasi Pärnu Postimehest.
