Paari nädala eest murdsid hundid Laagri Maksimarketist linnulennult paari kilomeetri kaugusel hobusetalli lähedal poni.
Kui naabruses olevates jahiseltsides tekitas linnalähedane murdmisjuhtum imestust, siis Saku jahiseltsi esimees Indrek Krestinov ütles Maalehele, et huntide selles kandis olek siiski teab mis ime pole – linna lähedal on mitu raba, mille vahel võsavillemid liiguvad.
Huntide küttimise maht on praegusel jahihooajal suures osas täidetud ja huntide arvukus on meil eelmise aasta omaga võrreldes pisut alla läinud. Mõju avaldab metssigade madal arvukus ning samuti kärntõve levik. Kärntõvest piinatud hunt eelistab riskida ja tulla talust saja meetri kaugusele lamba järele, selle asemel et metsas kitsele jahti pidada.
“Räägitakse, et Eestis oleks piisav 15–20 pesakonda, aga mis siis juhtuks, kui neid oleks vähem? Miks me peame siin sellist hundikasvandust pidama ainuüksi seetõttu, et Euroopast tuleb mingi selline direktiiv?” arutles lambakasvataja Heiki Orusalu.
Küttimist on püütud suunata piirkondadesse, kus esineb rohkem kahjustusi. Kuna küttimissurve on tihedama asustusega aladel reeglina kõrgem, juhtub, et paljud seal hundiga asustatud alad jäävad jahtide järgselt tühjaks, kuid asustatakse uute isendite poolt ala atraktiivsuse tõttu üsna ruttu.
Tihtilugu jäävad hundikarjast pärast aktiivset jahihooaega alles vaid noored kogemusteta hundid. Nii leiavad kõhutäit otsivad kriimsilmad varem või hiljem talude lähedusest üles tapajäätmete ladustamise paigad, kus toitumas käiakse. Järgmine samm on aga tihtipeale juba jaht elusatele kariloomadele.
Vaata lähemalt Maalehest.
