Marutaudi kadumisega suurenes Eestis väikekiskjate arv ja koos sellega levis kärntõbi, mille peamised kandjad on rebased ja kährikud. Et aga metssigade vähesuse tõttu on huntide toidulaud nadimaks jäänud ja nad on sunnitud rebaseid nahka pistma, jääb jahimeeste püssi ette piinavalt sügeleva nakkuse saanud huntegi.
Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Hugo Peterson ütles Maa Elule, et nende kandis oli muidu kärntõves rebaseid ja kährikuid näha hordide viisi liikumas, aga viimastel nädalatel on püsinud külm ilm ja rebaseid enam silma ei hakka. Kährik teeb teatavasti külmal ajal uinakut.
„Ilmselt on külmalaine puhastustöö teinud ja osa haigeid loomi surnud,” arvab Peterson. „Praegu on rebastel jooksuaeg ja neid peaks ikka näha olema, aga ei ole. Veel jaanuaris oli neid küllaga ja binoklist oli näha, et paljudel karv maas. Muidugi on rebaseid vähem sellegi pärast, et hunte on nüüd rohkem ja need panevad ka rebased nahka.”
Kütitud huntidel pole kärntõbe sel hooajal Läänemaal veel leitud. Küll aga üle mere Saaremaal, kus seitsmest hundist viis oli kärntõves. „Jah, kui mullu oli kärntõves vaid üks Muhus lastud hunt, siis nüüd oleme rohkem näinud,” tõdeb Saare jahiseltsi juht Mati Tang ja räägib, et haigetel loomadel on raskem loodusest saaki leida ning nad kipuvad farmide ja inimeste elamiste ligidal liikuma ja toitu otsima. Nii märkavad inimesedki haigust rohkem ja peljatakse oma koerte pärast, kes võivad samuti nakkuse saada.
Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) projektijuht Enel Niin räägib, et kärntõbi on aastatuhandeid vana haigus, mis levib lainetena. Praegu on jahimeestelt ja loomaarstidelt saadud tagasiside põhjal taas haigust rohkem märgata. Inimesed panevad haigust tähele, kui see jõuab lemmikloomade sekka. Viimasel ajal ongi loomaarstide poole tihti pöördutud murega, et koer kärntõves.
Loe lähemalt Maa Elust.
