Huntide ilmumine Rooma ümbrusesse on seotud nii linna ajaloo kui suurkiskjate arvukuse suurenemisega alates 1970ndast.
Rooma lähedal on sündinud viimase saja aasta jooksul sealkandis esimene teadaolev hundipesakond, kirjutab Helsingin Sanomat.
Huntide elutsemine Itaalias seotud Rooma linna sünnilooga
Septembri lõpus ilmsiks tulnud sündmus pälvis ühiskonnas suure tähelepanu – on ju hunt lähedalt seotud Rooma linna sünnilooga ning ka linna ajalooline sümbol. Vastavalt legendile võttis emahunt omaks Tiberi kaldale maha jäetud kaksikud Romuluse ja Remuse ja imetas neid oma koopas. Hiljem adopteeris pojad üks karjus, kelle isa oli teatavasti sõjajumal Mars. Poisid sirgusid suureks ja asutasid Rooma linna.
Hiljem tappis Romulus Remuse tüli käigus ja kuulutas end esimeseks Rooma kuningaks. Enamike allikate sõnul toimus see 753 aastal e.m.a. Teadlaste sõnul liigub nüüd 2770 aastat hiljem Romuluse nime saanud hunt Rooma lääneservas.
Itaalia Castel di Guidon loodukaitse alal arvatakse elavat vähemalt neli hunti: kaks täiskasvanut ja kaks kutsikat. Looduskaitse ala asub Fiumicino linna ja lennujaama vahelisel alal Rooma ringtee ääres.
See, et hundid sellise suurlinna juures elavad, näitab kiskjate arvukuse suurenemist kogu Euroopas.
Lisaks on karude ja ilveste arvukus tõusuteel. Suurkiskjad tungivad tagasi elupaikadesse, kust nad olid ammu kadunud. Üle mitme inimpõlve on hundid taas asustanud ka Berliini, Madriidi ja Pariisi ümbrused.
„Hundid ei ole seotud mingi kindla biotoobiga, vaid elavad seal, kus on toitu ja kus neid ei jälitata“, selgitas WWFi Soome osakonna projektijuht Petteri Tolvanen.
Huntide arvukus 40 aastaga kasvanud
Ajalooliselt on hundid elanud põhjapoolkeral kuni inimene nad Kesk- ja Põhja-Euroopas peaaegu ära hävitasid. Tänu kehtestatud kaitsemeetmetele on aga huntide arvukus viimase 40 aastaga jõudsalt kasvanud. Näiteks kui Itaalias oli 1970ndatel alla saja hundi, siis nüüd on neid 1800. Ka Soomest hundid tol ajal peaaegu kadusid, kuid nüüd on neid üle 200. Pindalalt on Soome ja Itaalia peaaegu ühesuurused, kuid Itaalias elab kümme korda rohkem inimesi ja hunte.
„Mind paneb imestama kui raskelt inimese ja hundi kooselu Soomes läheb“, kommenteeris Tolvanen. „Lõuna-Euroopa maades on alati huntidesse tähelepanuga suhtutud, nendega koos osatakse elada, mis sest et hunte on tunduvalt rohkem kui Soomes.“
Teisest küljest on Itaalia huntide elualad palju väiksemad kui Soomes. Enamus neist elab apenniini mägedes, mis on Itaalia mandriosa geograafiline selgroog. Mägedes elab palju vähem inimesi kui Soome maapiirkondades ja sellepärast on vaatamata Itaalia elanikkonna ja huntide suuremale arvukusele nende omavaheline kohtumine vähem tõenäoline kui Soomes.
Euroopa liidu maadest on kõige suurem hundipopulatsioon Rumeenias. Seal elab enamik hunte peaaegu inimtühjas looduses, kuid teisel pool on Saksamaa alad. „Seal (Saksamaal – toim) elavad hundid inimasustuse keskel, kus on palju maaviljelemist ja karjakasvatust,“ rääkis professor Ilpo Kojala.
Saksamaal aga umbes sada aastat hunti üldse polnud. Ligikaudu kümme aastat tagasi hakkasid hundid Poolast Saksamaale imbuma ja nüüd on neid rohkem kui Soomes. Sinna tuleb hunte juurde enamasti ainult Venemaalt.
Venemaal arvatakse huntide arvukus olevat Uraali mägede poolsetel aladel umbes 10 000 isendit, mida on umbes sama palju kui kogu Euroopas kokku. Sealjuures on Karjalas umbes 400 hunti, mis on vähem kui eelmistel aastatel. „Midagi on vahepeal muutunud, kuna Soome tuleb sealt vähem uut geneetilist materjali,“ ütleb Tolvanen.
Saakloomi vähe, rünnatakse lambaid
Lõuna-Euroopa huntidel leidub saakloomi palju vähem kui Soomes. Itaalia huntide tavaliseks saagiks on metssead või kariloomad. Sellepärast on huntide arvukuse kasv tagajalgadele ajanud ka kohaliku farmerid. Itaalia lambakasvatajad on viimastel aastatel saatnud nii mõnegi hundi ebaseaduslikult looja karja ning on riputanud nende laibad avalikult välja, kas kiirteede äärde või külakeskustesse. Ka Firenze ajaleht La Nazione kirjutas oma jaanuarikuu numbris sündmusest, kus Pitigliano külas Toscana rajoonis oli ilma peata hundi laip avalikuks vaatamiseks välja pandud.
Itaalias kannatavad kõige suuremat hundi kahju lambakasvatajad, Soomes aga põhjapõdrakasvatajad. Samuti tekitavad mõlemas riigis väga suurt pahameelt ka koerte murdmised. Itaalias murtakse enim karjakoeri, Soomes jahikoeri. „Meil praktiliselt puuduvad karjavalve koerad. Itaalias kasutatakse neid juba aastasadu, nad on koolitatud karja valveks, aga see ei kaitse neid hundi eest,“ selgitab Kojola. „Tihtipeale päästab karjakoeri see, et Itaalia hundid on keskmiselt kümme kilo kergemad kui Soomes“. „Suurel karjakoeral on võitluses huntidega palju rohkem šansse ellu jääda“, lisab ta.
Populatsiooni majandamiseks kütitakse
Peale Apenniinide on väga suur huntide populatsioon Itaalias ka Alpide lõunaosas, kust rändasid hundid edasi Prantsusmaale 1990ndate alguses. Enne seda oli Prantsusmaa üle 50 aasta huntidest tühi. Prantsusmaal on hakatud lammaste kaitseks välja andma huntide küttimiseks lube. Sama nõuavad ka Itaalia lambakasvatajad. Soomes hakati kaitsealuse hundipopulatsiooni majandamiseks väljastama huntide küttimiseks lube 2015. aastal.
„Küttimine ei ole populatsiooni majandamiseks Euroopas tüüpiline ohjamisviis,“ sõnas Tolvanen. Kuigi EL-i direktiivid annavad selleks võimaluse, siis Soome ja Rootsis seda eriti ei kasuta.
Tolvanen rõhutab, et hundid püüavad instinktiivselt inimesi vältida. Nende küttimine ei vähenda küla vahel hulkuvate üksikute huntide hulka, pigem vastupidi. „Kui karjast kütitakse ära juhtloomad, siis kari laguneb ja nii tekivadki üksikisendid kes külasid kimbutama hakkavad“, selgitas ta.
Fakte:
- Hunt (Canis lupus) on karu järel Euroopa suurim kiskja.
- Hundi keha on tavaliselt 100‒140 cm pikk, õlakõrgus 65‒80 cm ning kaal 20‒50 kg.
- Hunt tunneb ennast igal pool hästi, nii metsas, põhjala tundras kui kõrbes.
- Hundid kütivad tavaliselt karjas, kuid ka üksik hunt saab põdraga hakkama. Samuti sööb hunt hea meelega linde, närilisi ja koduloomi.
- Hunt on Soomes väga ohustatud liik.
Soome keelest tõlkinud Andres Lillemäe.
