Soomaal luhahooldusega tegelev Kihusalu talu on sellel aastal hundirünnakutes kaotanud juba üle poolesaja veise.
EJS-i veebitoimetuse poole pöördus oma murega Kihusalu talu peremees Tiit Soa. Tema sõnul ei oska ta enam kuhugi pöörduda, sest abi ei paista mitte kuskilt.
„Saan väga hästi aru, et ega teie, jahimehed, ka mind enne aidata ei saa, kui hundi küttimise load olemas on, aga ma ei oska enam kuskile pöörduda,” ütles Soa. „Olen suurematest rünnakutest alates septembrikuust peale murdmisest informeerinud regulaarselt Keskkonnaametit. Kohal on käinud ka fikseerimas ametnik. Saatsime kirja ka riigikogusse maaelu- ja keskkonnakomisjonile. Riigikogus lubati asjaga tegeleda uuel aastal. Loodame, et see nii ka läheb,” selgitas ta.
Soa sõnul aga murdmised jätkuvad igapäevaselt. „Nii näiteks viimase nädalavahetusega alates neljapäevast, 19. detsembrist vastu reedet võeti neli vasikat, reedel vastu laupäeva veel üks ja laupäeval vastu pühapäeva veel kaks vasikat. Murdmised on erinevates lihaveise karjades. Talvekarjamaad, kus loomad talvituvad on piiratud elektritaraga,” lisas ta.
Kihusalu talu on lihaveiseid pidanud 25 aastat ja sellist olukorda pole kunagi peremehe sõnul olnud. „Ei minul ega minu lähikondlastel pole hundi kui metslooma vastu midagi. Kõigil on õigus elada ja kui nad võtavad mõne vasika aastas, siis sellest me mingit numbrit ei tee,“ tõdes Soa.
Peremehe sõnul on huntide praegune arvukus väljunud igasuguse kontrolli alt ja praktiliselt ei möödu päevagi, kui sa neid ringi jooksmas ei näe. „Asi on läinud nii kaugele, et hundi karjad magavad 50 meetri kauguse karjatarast heinapallide vahel ja ei karda midagi. Nii kui kõht tühjaks läheb, siis lähevad veiseid murdma. Nad ei vaevugi enam metsast sõralisi püüdma, vaid koduloomad on neile kergem saak,“ tõdes Soa.
„Selline olukord ei ole normaalne ja kui see peaks jätkuma, siis ei ole enam võimalik ei lambaid ega veiseid kasvatada. Meie veised hooldavad ka poollooduslikke koosluseid sadadel hektaritel Soomaal. Kindlasti ei ole võimalik selliselt jätkata,“ lisas ta.
Peremehe sõnul on tekkinud tõsine olukord, kus ettevõtte pidamine sellises olukorras ei ole enam jätkusuutlik. „Kui vasikaid ei ole, ei teki ka järeltulevat põlvkonda, kes luhtasid hooldaks. Ettevõttel katkevad rahavood, millest maksta makse, palkasid ja ettevõtet majandada. Luhahooldamine aga on looduskaitse meede, mis säilitab haruldasi kooslusi ja loob võimalusi loodusrikkuse suurenemiseks,“ lisas ta.
Soa sõnul ei aita meie piirkonda ka kohtu poolt hundijahi taasavamine, kuna Soomaa piirkonnas pole juba paarkümmend aastat lubasid väljastatud ja hunte kütitud.
„Võib-olla saate teie jahimeestena aidata leida õigeid inimesi ja ametnikke, kelle pädevuses ja võimalustes on selliseid probleeme lahendada,” avaldas Kihusalu talu peremees lootust.
