Kuigi terve hunt pole Eestis inimest rünnanud ligi 150 aastat, oleme oma rahvuslooma vastu tihti ebaõiglased, leiab hundiuurija Peep Männil.
Kuidas hundid teie ellu tulid?
Pärast ülikooli töötasin Väätsa kandis jäägrina. Vaja oli ka hundijahti pidada.
Kui Eesti vabanes, oli majanduse seis kehv. Küttimist ja ka salaküttimist oli palju, aga rohkem lasti loomi, kes süüa sündisid. Huntide küttimine jäi unarusse. Arvukus tõusis nii, et 1990ndate lõpul tuli seda hoolega alla viia.
Mingil hetkel aga hakkasid hundid otsa saama. Ning minus kavas trots ja lootus, et hunte peaks meil Eestis ikka enam olema. Seejärel, viimasel kahekümnel aastal pole ma hunte enam ise lasknud.
Kui palju praegu hunte on?
Kahesaja ringis, mõnel aastal vähem, teisel rohkem. On olnud ka kolmesaja ringis koos kutsikatega, sügisel, kui nad kokku loetakse.
Loe lähemalt Maalehest.
