29. augusti varastel tundidel, umbes poole kahe paiku, äratas Järvamaa Vetepere küla elaniku Aili Tammlehe taks Timmu haukumine.
Arvates, et ehk tahab koer õue minna, tegi Tammleht esikusse viiva ukse lahti, pani tule põlema – ja vaatas tõtt hundiga, vahendab Järva Teataja.
Välimist ust on Tammlehed seni soojemal ajal lahti hoidnud, sest sageli magavad kass ja koer esikus. Nagu ikka, pani Tammleht tule põlema, et kontrollida, kas kõik on korras. Alles siis, kui ukseavas olnud loom valgusest ehmunult minekule pöördus, nägi Tammleht ka looma saba, pead ja keha. „See oli hunt mis hunt,“ ütles ta veendunult.
Esimese ehmatusega sööstis Aili Tammleht pimedas koerale järele, aga sissesõiduteel rüselust ja urinat kuuldes ruttas taskulambi järele. Naastes oli suurem madin lõppenud, kostis veel lämbuva koera korinat ning seejärel õunapuude tagant kõrrepõllult sahinat, mis viitas sellele, et hunte oli mitu. „Üksi minnes poleks nii tugevat sahinat olnud,“ märkis ta.
Elu ja saatuse vingerpusse läbi huumoriprisma vaatama harjunud pere emotsioonid on praegu naljast kaugel. “Turvatunne on mitte nullis, vaid miinuses, ja mitte kuritegevuse, vaid huntide pärast,” ütles Aili Tammleht. Tammlehtede talu ümbruses on küll metsi palju, kuid talu asub põldude keskel ja ka lähima metsaservani on oma pool kilomeetrit.
Huntide ulgumist on nad Tammsaare muuseumi kandist õhtuti kuulnud varemgi. Seda, et Albu kandis eelmisel sügisel loomi kimbutanud hundikari on jälle kohal, kinnitas ka Vetepere küla elanik Kaja Kraav. „Eelmisel talvel hulkusid nad tihti ümber maja ning ka sel aastal on juba ulgumist kosta olnud,“ ütles ta.
Kohalik jahimees Igor Homin ei kahtlegi, et Tammlehtede koera viisid ära hundid. Tammlehtede juhtumit pidas Homin äärmuslikuks.
Homin on mures, sest tema andmeil on viimase paari nädala jooksul olnud sealkandis veel kolm korda, kus hundid on koduõuedes koeri või mullikaid kimbutanud. „Inimeste hirm ja raev on põhjendatud, sellele peabki kiirkorras reageerima, sest hundi koht on metsas, mitte koduhoovides,“ rõhutas ta.
Homin lisas, et ta uuris juba ka keskkonnaametist huntide küttimiseks lisaloa võimalust, kuid et ühestki rünnakust pole keskkonnaametit teavitatud, siis on selle lootus väike. „Igast juhtumist, kus metsloom koduloomi ründab, tuleks kindlasti kas kohalikku jahiseltsi või keskkonnaametit teavitada, sest niisama me neid lasta ei tohi,“ põhjendas ta.
Loe lähemalt Järva Teatajast.
