Neljapäevast algav hundijahihooaeg tuleb Eesti rahvusloomale veidi armulisem, sest eelmise aasta jahilimiite on kavas huntide väiksema arvukuse ja tekitatud kahjude tõttu vähendada.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ütles Järva Teatajale, et hundiseire andmed näitavad huntide arvukuse vähenemist ja sellest tulenevalt puudub ka vajadus neid senisest rohkem küttida.
Samuti näitab statistika vähem huntide tekitatud kahjujuhtumeid. “Kui mullu kütiti Eestis esimeses limiidijärgus 74 hunti, siis sel hooajal tuleb see arv kindlasti väiksem,” sõnas ta.
Männil märkis, et varem jagunesid hundijahialad põhiliselt maakondade ja jahtkondade piiridest lähtuvalt. Sellest hooajast tahab keskkonnaamet võtta kasutusele ohjamisalade aluse jahikorralduse, mis on palju ulukikesksem.
Juba viis aastat tagasi tehti Männili ütlust mööda uuringud, et hunte oleks otstarbekam küttida elupaiga põhjal. Tavaliselt on maakondade piirialad rohkem metsastunud ja metsikumad kui maakondade keskele jäävad alad.
Järvamaa jahindusklubi tegevjuht Lauri Ellram ütles, et ohjamisalade põhimõte on jahimeestele mõistetav, kuid muudab tõenäoliselt hundijahi keerulisemaks. “Varem olid hundijahipiirkonnad maakonnas ning klubi juhtkond sai jahte ajastada ja teavet lastud huntide kohta ruttu edastada,” selgitas ta. “Maakondade piire ületava jahipidamise juures peab igal ohjamisalal olema koordinaator, kellele info kokku jookseb ja kes seda kohe edasi jagab.”
Loe lähemalt Järva Teatajast.
