Sigade Aafrika katku tõttu on metssigade arvukus jätkuvalt vähenemas ja seetõttu langevad ka küttimismahud. Sel aastal on sagenenud juhtumid, kus hunte on nähtud inimasulates, kuid jahimehed ja ulukiuurijad on ühel meelel – see ei ole tingitud sellest, et metssiga kiskjate menüüst puudub.
Juba neljandat aastat pole metsseajaht jahimeeste jaoks lõbu, vaid kohustus. Kõik selle nimel, et järgmise aasta märtsiks langetada metssigade asustustihedus tasemele üks isend tuhande hektari kohta jahipiirkonnas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
„Metsas me seda katku tõrjuda ei suuda, see katk teeb looduses oma töö nagu kõik teised haigused, mis loodusesse satuvad ja lõpuks tekib looduses loomadel resistentsus ja nad elavad selle lihtsalt üle. Aga täna me hoiame arvukuse madalal sellepärast, et haigus ei jõuaks farmidesse,” selgitas keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks.
Haigus ja massiline jaht on viinud selleni, et kohtumine metsseaga on muutunud pigem haruldaseks. See on muutnud ka huntide toidusedelit.
„Tema metsas orienteerub väga lihtsalt ringi – see, mis ette jääb, seda süüakse. Kõige rohkem jääb talle ette kährikkoer, kobras, metskits, põdra kallale minekut ta enne pikalt kaalub. Ja loomulikult koduloomad,” rääkis Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.
Sel kevadel jõudis avalikkuseni mitu juhtumit, kus hunt pures või viis koduhoovist koera kaasa. Läänemaal jäi suisa turvakaamerasse koera ja huntide võidujooks. See, et inimene hunte rohkem näeb, ei tähenda Traksi hinnangul huntide arvukuse hüppelist kasvu.
„Suurkiskjate ebanormaalse käitumise põhjuseks on kolm asja: haigus, nälg ja vähene küttimine. Siis kaob ära inimpelgus. Kui uskuda ametnike andmeid, siis meil marutaudi ei ole, kui uskuda ulukiuurijaid, siis nälga metsas ka ei ole, siis järelikult jääb ainult üks võimalus – küttimissurve on liiga väike, et hundil kaob inimpelgus,” ütles Lillemäe.
Vaata lähemalt ERRI VIDEOST.
