Karud ei pelga enam eriti inimasustust, vaid tulevad öösiti lausa aedadesse õunu sööma.
“Siin kandis (Illuka vallas, Kuningakülas) on nähtud emakaru nelja pojaga ja teist kolme pojaga, peale selle veel mõnd üksinda liikujat. Karusid on nii palju, et neile vist ei jätku metsas süüa − või on seal nii märg, et nad ei pääse oma söögikohtadele ligi. Nii nad tulevadki aedadesse õunu sööma,” rääkis Alutaguse vallas Kuningakülas elav Roman Šmeljov.
Karusid tegutsemas ta näinud ei ole, nende tegutsemise jälgi aga küll, kirjutab Põhjarannik.
“Külast pisut väljas, rohkem metsa sees on majapidamisi, kus talvel ei elata, ja praeguseks on inimesed sealt juba ära läinud. Ilmselt nad ei teagi, et nende aedades on õunapuudel suured oksad ära murtud. Kui see mulle esimest korda silma jäi, arvasin, et need on õunte raskuse all murdunud, siis aga nägin samasugust pilti veel paaris kohas ja lähemalt vaadates sain aru, et see peab karude töö olema. Kas nad ronivad puu otsa õunte järele ja oksad murduvad või siis rebivad oksi tagakäppadel seistes − ise ma näinud ei ole, nad ju tegutsevad öösiti.”
Seal kandis on vist küll kõik elanikud näinud vähemalt karu jälgi, mitmed ka karu ennast.
“Eks ikka natuke kardetakse,” ütles Šmeljov. “Kõige rohkem kardetakse seda, et kui õunad otsa saavad ja metsast ka enam midagi võtta pole, võivad karud hakata koduloomi ründama. Meil on siin paar mesinikku, lambaid peetakse ka. Mul endalgi on lambad, seni hoian neid veel ka öösiti väljas, pole olnud veel põhjust neid ööseks kinni panna.”
Loe edasi Põhjarannikust.
