Ilmus kokkuvõte “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021”. 6. juulil tegi Keskkonnaagentuur kättesaadavaks oma kodulehel iga-aastase kokkuvõtte eelneva perioodi kohta ja küttimissoovituse järgnevaks perioodiks.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on tegemist jahimeestele äärmiselt olulise dokumendiga, mis on vajalikuks juhiseks jahindusnõukogudes küttimismahtude määramisel. „Eesti Jahimeeste Selts on deklareerinud, et eesti jahindus on teadus- ja teadmispõhine,” selgitas Korts.
EJS-i juhatuse liikme Priit Vahtramäe sõnul on Jahise infosüsteem oluliselt jahimeeste poolt esitatavate seireandmete kvaliteeti parandanud. „Jahise kaudu esitati 75% karuvaatlustest, aasta varem oli see 62%, millest omakorda 60% oli varustatud piltidega. Tänu Jahise aktiivsele kasutusele oleme saanud ka täpsemaks arvukuse andmed ja sellest lähtuvalt ka küttimise. 2021. aasta seireandmetes on saanud selgust, et tegelikud hirvlaste pabulaloenduse andmed 2020. aasta kohta olidki seoses halbade ilmastikutingimuste pärast ebatäpsemad ja selle aasta aruandes on neid arvnäitajaid korrigeeritud,“ kommenteeris Vahtramäe.
Aruandest tulenevalt tuleks sellel jahihooajal põdra arvukuse hoidmiseks eelmise aastaga sarnasel tasemel Eestis küttida u 5000 põtra. Küttimismahu määramisel jahipiirkondade lõikes soovitab aruanne arvestada ka värske põdrakahjustuse esinemisega.
Metsseaarvukus on viimastel aastatel suurenenud ja eelmisel hooajal kütiti ligi 10 000 metssiga. Selleks, et takistada metssigade arvukuse tõusu ja maandada SAK-i leviku riske, soovitavad ulukiseirajad küttida minimaalselt 14 000 metssiga.
Punahirve soovitatakse küttida 2021. aasta jahihooajal 3200 isendit ja seda selleks, et pidurdada arvukuse jätkuvat tõusu. Saare- ja Hiiumaal soovitatakse punahirve asurkonna ohjamiseks sõlmida sihtgruppide huvidega arvestav kokkulepe.
Metskitse arvukus on tänu intensiivsele küttimisele püsinud eelnevate aastatega samal tasemel. Asurkonna suuruseks hinnatakse 2021. aasta alguseks 130 000‒145 000 isendit. Ulukiseirajad soovitavad küttida suurusjärgus 28 000‒29 000 metskitse.
Küttimisaruandega saab lähemalt tutvuda siin.
Keskkonnaagentuuri pressiteade
Ilmunud on Keskkonnaagentuuril värske raport „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused 2021“, milles antakse ülevaade ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Raportis annavad spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2021/2022 jahihooajaks.
Keskkonnaagentuuri küttimissoovitused on oluliseks sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnul võib ulukite üldise seisundi kohta kokkuvõtvalt öelda, et see on enamuse liikide puhul hea ja asurkonnad on tugevad ja elujõulised. Kesine on seis endiselt vaid ilvesega, kelle arvukus püsib vaatamata toidubaasi heale seisundile kaugelt allpool soovitud taset. Muret valmistavad aga ka sigade Aafrika katku leiud metssigadel möödunud hooajal ja linnugripi levik veelindudel.
Lühikokkuvõte „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021“ aruandest:
Põtrade arvukus on püsinud eelmise aastaga samal tasemel või pisut tõusnud. Möödunud talvine asurkonna suurus oli ~11 600 isendit, mis on veidi kõrgem soovitud sihttasemest, mi oli 10 000-11 000 põtra. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja kinnitusel põdra mõju metsanoorendikele on olnud viimasel talvel märksa suurem kui eelneval, kuid seda võib pigem seostada möödunud ja ülemöödunud talve ilmastikutingimuste suurte erinevustega. „Põtrade tekitatud metsakahjustuste ohjamiseks tuleks igal juhul suunata küttimist rohkem konkreetsetesse kahjustuspiirkondadesse, survestades sellevõrra vähem piirkondi, kus kahjustused puuduvad,“ ütles Veeroja.
Metssea arvukus on viimase kahe aastaga kõikjal kasvanud ja möödunud talve lõpus ulatus metssigade arv juba tõenäoliselt üle 12 000 isendini. Samas ei ole sigade Aafrika katk Eestis kadunud, pea 1,5 aastasesse pausi tekkis kaks uut SAK levikukollet, kus haiguse laiemale levikule õnnestus siiski piir panna. Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt soovitatakse metssea arvukuse edasise tõusu ja sellega kaasnevate SAK puhangute riskide suurenemise vältimiseks metssea küttimismahte sel hooajal oluliselt suurendada.
Metskitse arvukus on püsinud viimasel neljal aastat enam-vähem samal 130 000-145 000 isendi tasemel, mis näitab, et intensiivistunud küttimisega viimastel aastatel on suudetud asurkonna kasvukiirust silmnähtavalt pidurdada. Raport viitab, et arvukuse hoidmiseks sarnasel tasemel tuleks ka käesoleval jahihooajal küttimissurvet hoida eelneva kahe aastata tasemel. Võrreldes eelmise aastaga tuleks küttimist suurendada eelkõige Kagu-Eestis, samas kui langetada võiks seda Lääne- ja Raplamaal.
Punahirve arvukus on viimastel aastatel selgelt suurenenud nii Mandri-Eestis kui ka Hiiu-ja Saaremaal. Möödunud talve lõpus küündis hirve arvukus Eestis kokku juba ligi 11 000 isendini. Arvukuse suurenemise ja hirvede tekitatud põllu- ja metsakahjude suurenemise vältimiseks tuleks hirve küütimismahte suurendada.
Karu arvukus on juba pikemat aega olnud tõusutrendis ja levikuala laienenud. Sama-aastaste poegadega emakarusid oli möödunud aastal 89 ja suvine üldarvukus võis küündida 900-950 isendi kanti. „Mesindusele tekitatud kahju oli möödunud aastal varasemast suurim, kokku rüüstasid mesikäpad ligi 500 mesitaru, seega uuel jahihooajal soovitame suunata küttimist rohkem ja operatiivselt kahjustuspiirkondadesse,“ kommenteeris Veeroja.
Hundi arvukus oli möödunud aastal viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel. Erinevaid kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel kokku 31. Sügisene hundi üldarvukus oli tõenäoliselt pisut alla 300 isendi. Hundi tekitatud kahjud karjakasvatusele olid samuti rekordilised. Raporti kohaselt võib prognoosida tänavu sügiseks hundi arvukuse jäämist eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele, näha on isegi kerget langust. „Võrreldes eelmise aasta esimese poolega on tänavu õnneks hundi kahjustusjuhtumeid oluliselt vähem olnud, mis annab lootust, et hundi ohjamine ja küttimise suunamine probleemisenditele oli edukas,“ ütleb eluslooduse osakonna juhtivspetsialist.
Ilvese asurkonna seisund ei näita paraku hoogsat paranemist. Seire andmetel oli 2020. aasta sügisel Eestis 63 ilvese pesakonda ning ilvese arvukus oli sügisel 400-500 isendit.
Šaakali arvukus on pärast 2018. aasta intensiivsema küttimise tulemusel tekkinud langust taas suurenenud ning levik laienenud nii lääne kui ka põhja suunas.
Väikeulukitest võib täheldada mõningast arvukuse langust kopra, tõusu aga rebase arvukuses.
Jahilindudest on kasvutrendis niigi arvukad suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kormorani arvukus, kelle tekitatud kahjustused on jätkuvalt probleemiks. Seetõttu soovitame nende küttimist suurendada ning küttimisvõimaluste piiramise asemel neid võimalusel leevenda. Samas soovitame jahimeestel võimalusel vähendada langustrendi väljendavate jahilindude, nagu luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist.
