Ilvese arvukus ei ole veel saavutanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskavas soovitud miinimumi ning asurkonna seisund on jätkuvalt ebasoodne, mistõttu ei tohiks neid Keskkonnaagentuuri sõnul küttida.
Eestis elas Keskkonnaagentuuri analüüsi järgi 2019. aastal 64 ilvese pesakonda, mis on pisut kõrgem kui aasta varem. “Arvestades möödunud talve eriliselt kehvasid lumeolusid ja sellest tingitud väikest vaatluste hulka on saadud number isegi üllatav ja annab lootust, et osasid pesakondi ei nähtud ning ilvese tegelik arvukus on suurenenud mõnevõrra enam,” seisab ulukiseirearuandes. Tehtud vaatluste põhjal on poegadega emailveste arv jäänud viimasel neljal aastal vähemalt samale tasemele.
Ruutloenduse jäljeindeks väljendab üleriigiliselt kerget langust. Jahimeeste hinnang viitab üldjoontes arvukuse stabiilsusele. Siin võib aga taas rolli mängida kehvadest lumeoludest ja väikesest jäljevaatluste hulgast tingitud info puudulikkus, mis pani enamuse jahimehi arvukuse muutust pigem konservatiivselt stabiilseks hindama.
Ainus maakond, kus ilvese arvukus on nii pesakondade arvu, ruutloenduse kui ka jahimeeste hinnangul tõusmas, on Pärnumaa.
Ilvese populatsiooni üldarvukust hinnati seega 2019. aasta sügisese seisuga jätkuvalt umbes 400-le isendile ning asurkonna üldist seisundit jätkuvalt ebasoodsaks. Erandkorras võib Keskkonnaameti loal küttida haigeid loomi või probleemisendeid kõikjal Eestis.
